· maks Insuliinist sõltuvad: · skeletilihased · rasvkude · südamelihas · silmalääts · leukotsüüdid · hüpofüüs Insuliini süntesi ja sekretsiooni stimuleerivad peale vere glükoosi taseme ka hormoonid: · Koletsütokiin (CCK) · Peptiid IRP e. GIP · Aminohapped Leu ja Arg · Serotoniin moodustub Trp-st UV-kiirguse toimel, seega stimuleerib suvel insuliini rohkem kui talvel ja suhkruhaigete suvised vajalikud insuliinikogused võivad väiksemad olla. · Adrenaliin intensiivistab glükogeeni lagundamist, pärsib sünteesi. · Somatotroopne hormoon (-) pärsib insuliini sünteesi · Glükagoon soodustab maksas glükogeeni hüdrolüütilist fosforüülumist. Glükoos (Glc) fikseeritakse rakku glükoos-6-fosfaadina (Glc-6-P-na), (Glc läbib vabalt rakumembraani Glc-6-P mitte) ja edasi sünteesitakse Glc-6-P st varupolüsahhariid glükogeen. Fosforüülimist katalüüsivad: 1
ülilühitoimelist baasinsuliini. Insuliinipumpa kantakse kas vöö või püksirihma küljes vastavas kotikeses või taskus või riiete all. Insuliini manustatakse läbi plastmassist kanüüli, mille ühes otsas on pump ja teises patsiendi kehasse torgatud nõelake. Nõela asukohta tuleb vahetada iga kolme päeva tagant. Pumbas on spetsiaalne insuliinimahuti. Söögikordade eel manustab diabeetik nupuvajutusega sobivad insuliinikogused, olenevalt veresuhkru tasemest ja toiduks planeeritavast süsivesikute kogusest. Insuliinipumba abil jäljendadakse terve organismi insuliinieritust, see on kõige paindlikum insuliinasendusravi moodus. Maailmas kasutatakse insuliinipumpa 1975., Eestis 2005. aastast.4 6.4 Insuliini süstekohad Insuliin avaldab toimet ainult süstituna. Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude, sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse.
annaabi.ee 
