tüüpi suhkurdiabeet, mis on krooniline autoimmuunne haigus. See tähendab, et inimese immuunsüsteem ründab omaenda organismis asuvaid insuliini tootvaid rakke ja hävitab need. Insuliin on hormoon, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks, sest insuliini kaasabil toimub kehas glükoosist energiatootmine ja insuliini abil hoiab organism veresuhkru taseme normis. Kuna diabeedi puhul kõhunääre insuliini ei tooda, siis ainevahetuse normaalseks toimimiseks vajab ta igapäevast insuliinasendusravi kas insuliini süstimisega või insuliinipumba abil. Et lapse diabeet oleks kontrolli all, tuleb lisaks insuliini süstimisele mõõta päeva jooksul korduvalt veresuhkru taset, toituda tervislikult ja teha sporti. Veresuhkru tase peaks jääma lapsel kogu ööpäeva jooksul 4,5 ja 10 mmol/l vahele. Liiga madalat veresuhkrut korrigeeritakse magusa joogi või toiduga ja liiga kõrget insuliiniga. Madala veresuhkru tunnused: Madal veresuhkur (alla 4 mmol/l) nõuab tegutsemist koheselt
2009: 31-32) II tüüpi ehk insuliinisõltumatu diabeet on haiguse levinuim vorm, mis mõjutab peamiselt keskealisi ning ülekaalulisi inimesi, kuigi see võib tekkida ka varem. Erinevalt 1. tüüpi diabeedist on 2. tüüpi diabeet tingitud eluviisist (ülekaal, istuv eluviis, ebaõige toitumine). (Malouf 2014: 22-23). II tüüpi diabeeti saab ravida lisaks harimisele dieedi ja liikumisega, tablettidega ning kasutatakse ka insuliinasendusravi (Brewer 2009: 24). Enne kui II tüüpi diabeet välja kujuneb, võib paljudel inimestel esineda metaboolne sündroom ehk ,,eeldiabeet". Metaboolne sündroom on seotud vöökoha rasvumise (suure taljeümbermõõdu), kõrge vererõhu ning ebatervislikult kõrge rasvade tasemega veres. (Malouf 2014: 51-53). Eeldiabeedikute insuliinitase on kõrge ja puudub võime ohjeldada veresuhkru taset (Brewer 2009: 13). 5 4.2 Diabeedi tüsistused
Insuliini manustatakse läbi plastmassist kanüüli, mille ühes otsas on pump ja teises patsiendi kehasse torgatud nõelake. Nõela asukohta tuleb vahetada iga kolme päeva tagant. Pumbas on spetsiaalne insuliinimahuti. Söögikordade eel manustab diabeetik nupuvajutusega sobivad insuliinikogused, olenevalt veresuhkru tasemest ja toiduks planeeritavast süsivesikute kogusest. Insuliinipumba abil jäljendadakse terve organismi insuliinieritust, see on kõige paindlikum insuliinasendusravi moodus. Maailmas kasutatakse insuliinipumpa 1975., Eestis 2005. aastast.4 6.4 Insuliini süstekohad Insuliin avaldab toimet ainult süstituna. Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude, sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse. Süstekohad: -kõhunaha alumine piirkond (v.a. 2-3 cm naba ümbrus) - reite esipind - tuharate ülemine välimine neljandik - õlavarte ülemine välimine pind
annaabi.ee 
