üliemotsionaalsus, ärevus. Insuldihaigete psüühikahäirete ravis kasutatakse peamiselt tablettravi. Diagnoosimata ja ravimata psüühikahäired võivad takistada taastumisprotsessi. Nägemishäired Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut. Enamasti on võimalik õpetada patsienti nägemishäirega igapäevaelus toime tulema. Epilepsia Osadel insuldihaigetel võivad ilmuda epileptilised hood. Need algavad tavaliselt 6 kuu 2 aasta möödudes peale insulti, vahel ka insuldi tekkega samaaegselt. Esimese epileptilise hoo puhul tuleb alati kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
jalalt teisele. Treenimine kestab 20 minutid 1-3 korda päevas, järg-järgult suurenedes aega. Kui seismise oskused on paranenud võib teha keerukamaid harjutusi: seistes teha kehatüve pööret; seistes võta esemed eest, ülevalt, külgedest; teha sammud ette, taha, külgedele (Prokopenko et al., 2009). 4 Aeroobne treening omab positiivset mõju kerge kuni mõõduka motoorse defitsiidiga insuldihaigetel. Insuldi postakuutses faasis (6 näd - 6 k peale insulti) on patsientidel näidustatud tegeleda regulaarselt aeroobse treeninguga (Pürg et al., 2011). 2.2 Harjutuste näidiskava Allpool on toodud harjutused, mis on orienteerunud inimestele kellel on kerge kuni mõõduka insuldi raskuaste. 1) Peenmotoorsed harjutused, mis aitavad taastada pareetilise käe funktsiooni (joonis 1). Joonis 1. Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks.
jalalt teisele. Treenimine kestab 20 minutid 1-3 korda päevas, järg-järgult suurenedes aega. Kui seismise oskused on paranenud võib teha keerukamaid harjutusi: seistes teha kehatüve pööret; seistes võta esemed eest, ülevalt, külgedest; teha sammud ette, taha, külgedele (Prokopenko et al., 2009). 2 Aeroobne treening omab positiivset mõju kerge kuni mõõduka motoorse defitsiidiga insuldihaigetel. Insuldi postakuutses faasis (6 näd - 6 k peale insulti) on patsientidel näidustatud tegeleda regulaarselt aeroobse treeninguga (Pürg et al., 2011). 2.2 Harjutuste näidiskava Allpool on toodud harjutused, mis on orienteerunud inimestele kellel on kerge kuni mõõduka insuldi raskuaste. 1) Peenmotoorsed harjutused, mis aitavad taastada pareetilise käe funktsiooni (joonis 1). Joonis 1. Erinevad harjutused peenmotoorika taasmamiseks.
52. Õige või väär? Motoorse alaalia puhul kujuneb varajane-eelne periood (lalin) eakohaselt, probleeme tekib hiljem sõnade ühendamisel fraasidesse. Õige Vale 53. Õige või väär? Kuulmispuude korral võivad kahjustuda kõik hääle akustilised omadused: õige vale 54. Suulaelõega laste kõnepuue väljendub: kõneloome- ja mõistmise puuetena kõnesujuvuspuudena resonantsipuudena häälduspuuetena 55. Insuldijärgselt möödub kommunikatsioonipuue täielikult liigi pooltel insuldihaigetel. Õige Vale 56. Õige või väär? Käitumuslike häälepuuete korral võib esineda orgaanilisi muutusi häälekurdude limaskestal. Õige Vale 57. Kuulmispuudega isiku kõne kvaliteeti iseloomustab nasaalsus. Tegu on enamasti: lahtise ninakõlaga kinnise ninakõlaga 58. Füsioloogilise vaeghäälduse ilmingud on: häälduslikult keerulisema hääliku asendamine lihtsamaga R asendamine L-ga R asendamine nt kurgu R-ga hääliku moonutatud hääldus 59. Õige või väär
Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini tarvitamine väikeses annuses. Taastusravi (liikumis- ja kõneravi) alustatakse niipea, kui haige seisund seda võimaldab. Sageli tuleb seda jätkata kodus peale haiglast lahkumist. Taastumise kulg on erinevatel patsientidel erinev: mõned haiged paranevad paari nädalaga, paljude jaoks on see kuid ja aastaid kestev protsess (kui esinevad püsivad jääknähud). Vajadusel tuleb ravida depressiooni, mis on insuldihaigetel väga sagedane elukvaliteeti halvendav tegur. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika Sekundaarne profülaktika tähendab, et kui insult on juba tekkinud, siis otsitakse ülesse seda tekitanud põhjus ja hakatakse selle põhjusega tegelema. Insuldi profülaktikas on kõige efektiivsem riskifaktorite teadvustamine ja nende toime vähendamine. Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi
annaabi.ee 
