Erni Hiir
aastast kuni surmani.
Oli eesti luuletaja ja tõlkija.
Looming.
Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918.
Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri
"Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku
teoste kogu" I-II.
Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja
"siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte.
Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu
merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb
häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil.
Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate
värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari"
(1926) ja "Puhtevird" (1927).
Luuletused.
Põhitemaatika:
Aastaajad
Sõda
Loodus
Meri
Kujundid
Kasutab oma loomingus palju võrdlusi,
retoorilisi küsimusi ja epiteete
Häid tsitaate.
" On minevik kui vare, mis maha sõimat, laostet-
ees sammuda vaid mädasoo."
"Jääb sõnust hinge tärge."
"Õnn on seegi, kui vaid hetkeks tohin toetuda su
usalduse hoolele."