basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika
11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja,
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile.
Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast. 1. 4 fakti klassitsismist.(lk. 35) 2. Milline oli ajastu tähtsaim muusikaline vorm?(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16
sümfooniaorkestrile *KEELPILLIKVARTETT- sonaaditsüklile põhinev 4-osaline teos keelpillikvartetile (I, II viiul, altiviiul, tsello) JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Esimene klassitsismi suurmeister * Töötas vürst Esterhazy õukonnas * ,,Papa Haydn" (hüüdnime sai juba oma elu ajal) LOOMING * Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks * 104 sümfooniat, tuntuimad * nr 45 (,,Lahkumissümfoonia") * nr 94 (,,Üllatussümfoonia") *70 keelpillikvartetti * 19 instrumentaalkontserti * 24 ooperit * Oratooriumid, sh ,,Aastaajad" ,,Loomine" * ,,Keisrilaul"- ,,Keisrikvartett" II osa WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756 Salzburg- 1791 Viin) (Suri 35 aastaselt) * Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja * Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima * Mozart ei leidnud kogu elu oma võimetele väärilist ametikohta. Ta astus välja õukonnamuusikute hulgast. * Alates 1781 aastast töötas Viinis vabakutselise muusikuna, heliloojana, klaveriõpetajana. Andis
Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 19.saj (20.saj algus) viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia
Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest. nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''. 9. Võrdle klassitsismi ja romantismiajastu instrumentaalkontserti. Millised on olulisemad erinevused? romantismiajastu muusika võrsus klassistsismi traditsioonide pinnalt.. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 11. Millised olulised muutused toimusid 19.sajandil sümfooniaorkesri koosseisus? romantismi muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks
keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks, 104 sümfooniat, tuntuimad on nr 45("lahkumissümfoonia"), nr 94("üllatussümfoonia"), 70< keelpillikvartetti, 19 instrumentaalkontserti, 24 ooperit. Oratooriumid, sh "aastaajad" , "loomine". "Keisrilaul" "keisrikvartett" II osa. Wolfgang Amadeus Mozart(1756 Salzburg 1791 Viin) Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima. Laps-staar Mozart Ei elidnud oma võmetele väärilist ametikohta. Astus välja õukonnamuusikute hulgast. Alates 1781 töötas Viinis Looming Ligi 50 sümfooniat 27 klaverikontserti
Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello). Haydni kvartetis enamus aja mängib tsello ning sellele järgneb kaks akordi. Neljandaks kuulasime instrumentaalkontserti ühte pala, milleks oli W.A. Mozart Klaverikontsert nr 20 d-moll, II osa (''Romanss''), esitaja Ivan Klansky, klaver orkester Praha Virtuoosid, dirigent Jiri Belohlavek. Instrumentaalkontsert on 3.osaline muusikateos soolopillile orkestri saatel. Klaverikontserdi esitas Mozart ühel oma olulisematest autorikontsertidest Viinis 1785.aastal. Teos on sisukas ja suure väljendusjõuga, mille I osa läbib traagiline konflikt. Aeglase II osa algus, imelise
Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Töötas vürst Esterhazy õukonnas. Tema hüüdnimi oli ,,Papa Haydn" Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud: · 104 sümfooniat, tuntumad neist olid: nr. 45 ,,Lahkumissümfoonia"(5 osaline) ja nr. 94 ,,Üllatussümfoonia". · üle 70 keelpillikvartetti. · 19 instrumentaalkontserti. · 24 ooperit. · oratooriumeid, sealhulgas ,,Aastaajad" ja ,,Loomine", ,,Keisrikvartett" II osa. (Saksa hümn) Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja. Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima.
sümfooniast kui zanrist. Kui üldlevinud tõekspidamiste järgi pidi sümfoonia kätkema küllalt intensiivset muusikalise materjali töötluslikkust, siis Sumera sümfooniline arendus läks teises, keskendunult süvenevas ning kõlalilu sügavuti tunnetavas suunas. 25. Sumera on kirjutanud muusikat järgmistele tuntud filmidele: joonisfilmid ,,Suur Tõll" ja ,,Põrgu", mängufilmid ,,Surma hinda küsi surnutelt" ja ,,Naerata ometi". 26. Instrumentaalkontserti on Sumeral olnud kaks. Klaverikontsert (1989) ja Tsellokontsert (1998). Erkki-Sven Tüür 27. E-S. Tüüri moodustatud ansambel ,,In Spe" viljeles läbikomponeeritud, tõsisema suunitlusega intellektuaalset rock- muusikat. 28. Tüür on kirjutanu muusikat nii sümfoonilist, kammer- kui ka vokaalsümfoonilist muusikat. 29. Tüüri instrumentaalkontserdid on David Douglasele kirjutatud Tsellokontsert (1997) ning Viiulikontsert (1999). 30
moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta muusika veendunud pooldaja; Teda peetakse tema muusika dramatismi ja kunstilise väljendusjõu tõttu romantismiajastu üheks geniaalsemaks sümfooniaks. 4 sümfooniat 2 klaverikontserti ,,Saksa reekviem'' solistidele, koorile,sümfooniaorkestrile ,,Aldirapsoodia''
Klassikalise sümfoonia rajaja oli F.J. Haydn, tema tööd jätkas Mozart ning veel lõi sümfooniaid ka Beethoven, kes tõi sümfooniasse esimesena inimhääle.Klassikalistel sümfooniatel pole pealkirju.19 sajandi ja 20 sajandi heliloojad ei ole enam pidanud klassikalise sümfoonia reelitest tempode, vormi ja osade arvu suhtes. On ka pealkirjastatuid sümfooniad, ning on ka selliseid kuhu on esinema pandud ka koor ja vokaalsolistid. A. Kapp, H. Elle, E. Tubin. Kontsert Instrumentaalkontserti esitavad soolopill(vahel mitu) ja orkester. Klassikalise kuju saavutas 18 sjanad Viini klassikute loomingus ja ülesehituseks on sonaaditsükkel.Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja orkestrile, mis on kolmeosaline (kiire- aeglane-kiire) .Sonaadivormis I osa algab ekspositsiooniga orkestri esituses ning seejärel kordab solist koos orkestriga sama. Töötluses arendatakse solisti ja orkestri dialoogi. Vahetult
Mihhail Gerts on juhatanud Tallinna Kammerorkestrit, Rahvusooper Estonia sümfoonia- orkestrit, Tallinna Kammerkoori (hõbediplom rahvusvahelisel koorikonkursil Linden- holzhausenis, 2005) ja Tallinna Muusikakeskkooli süfooniaorkestrit. Aastast 2005 on Mihhail Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistent. Kava oli koostatud traditsiooniliste printsiipide järgi, nii, et siis kuulsin avamängu, instrumentaalkontserti ja teises pooles sümfooniat nn peateost. Kava oli paika pandud kaha- neva kronoloogia alusel, alustades kõige uuemast ja lõpetades vanima teosega. Kava algas populaarseima ja enim esitatud eesti sümfoonilise muusika tippteos Tormise Avamäng nr 2-ga. Löökpillide ja keelpillide kooslus pakkus suurt rahulolu ja see sobis hästi algusesse, see äratas kuidagi ülesse ja andis positiivse laengu edasiseks kontsertiks. See oli
Seda kõike sai ta teha tänu heldekäelisele metseenile Nadez`da von Meck`ile,kellega Tsaikovski sidus eriline sõprus 13 aastat.Nad ei kohtunud kordagi ,kuid olid tihedas kirjavahetuses.Tsaikovski elas oma viimased eluaastad väikeses linnakeses Klinis(90km Moskvast).Ta suri oma viimase 6.sümfoonia esiettekande järel (9 päeva hiljem ) koolerasse.Looming .Tsaikovski on viljelenud paljusid zanreid : ooperit ,balletti,sümfooniat ,instrumentaalkontserti,keelpillikvartetti,romanssi.Kõige südamelähedasem oli talle siiski sümfoonia.Tema väide on:"Sümfooniline muusika suudab väljendada kõike,milles puuduvad sõnad!"Tsaikovski looming on psühholoogilise sisuga,väljendab inimese hingelisi elamusi.Iseloomulik on lüüriline, voolav, laulev meloodia.Teine iseloomulik joon tema loomingus on rahvuslik stiil- ta kasutas väga palju vene rahvamuusikat oma teostes. Tuntumad teosed on: 4.-6. Sümfoonia,ooperid ,,Jevgeni Onegin",
Astrahanis dirigendina. Suurematest teostest on tuntumad ,,Süit eesti viisidest" (kirjutatud orkestrile), segakoorikantaat ,,Päikesele" (1909). Kantaadi ettekanne toimus 1913. a Estonia uue maja avapidustustel. Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat, sümfooniline prelüüd ,,Hauad", mitu instrumentaalkontserti, oreliteoseid ning palju koori- ja soololaule. Tuntumad ,,Metsateel", ,,Nõmmeallik". Üks tuntumatest koorilauludest on ,,Ilus oled isamaa" Kaalukaim helitöö on piibliaineline oratoorium ,,Hiiob" (õiglasest mehest, kes võitleb oma tõekspidamiste eest). Teos on kirjutatud 1929. a. Esituskooseisu kuuluvad sega-, mees- ja naiskoor, orel, neli solisti ning väike sümfooniaorkester.
Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak 1841-1904 Tsehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas 9 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi( näit. ,,Metstuvi", ,,Vetevaim"), 3 instrumentaalkontserti (viiul, klaver, tsello),kammeransambleid erinevatele koosseisudele, ,,Slaavi rapsoodiad" orkestrile ,,Slaavi tantsud" klaverile, seatud ka orkestrile, sonaate, klaveripalu. 10 ooperit, (edukamaks neist lüüriline muinasjutt-ooper ,,Russalka" 1901) Stabat Mater, Reekviem, Te Deum, kantaadid, koorilaulud, soololaulud.. Dvoraki loomingus võib leida ühiseid jooni Lisztiga (programmilisus) aga ka Brahmsiga ( nn. puhta muusika põhimõte), ka Tsaikovskiga (emotsionaalsus, rahvamuusika kasutamine)
enam kui pooled (15) Viinis aastatel 1782- 1786. Nende esitustel soleeris ta ise ja just tema klaverikontserdid võttis Viini publik kõige paremini vastu. Mozart kirjutas selle zanri kohta: ,,...kontserdid on midagi liiga raske ja liiga kerge vahepealset; nad on väga säravad, meeldivad kõrvale, olenemata seejuures tühised. On kohti, millest võivad rahuldust saada vaid asjatundjad, ometi peavad ka võhikud nendega rahule jääma, mõistmata ise, mispärast." Umbes 20 instrumentaalkontserti on ta kirjutanud veel teistelegi instrumentidele (viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile). W. A. Mozarti vanemate viiul, mis oli ka väikese Wolgangi esimene viiul, mis sellel pildil tema sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Wolfgangi klaver ja lähivaade klaviatuurile sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Kammermuusika Mozarti kammermuusika pärast sisaldab hulgaliselt teoseid erinevatele koosseisudele:
aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). Cyrillus Kreek - Pööras tähelepanu vaimulikele rahvaviisidele, mis ilma temata oleks kaotsi läinud. Iseloomustab polüfooniliste võtete kasutamine, vaoshoitud tundelaad, ranged ja
annaabi.ee 
