Uuringus osales 10 meessoost isikut, keskmise vanusega 23,3a. Kõik osalejad olid hea tervise juures ega põdenud unetushäireid. Nädal enne uuringut läbisid kõik osalejad koolituse, mille käigus harjutati testideks ja tutvustati uuringu läbiviimise vahendeid. 24h. Enne katse toimumist keelati osalejatel tarbida alkohoolseid ja kohveiini sisaldavaid jooke tarbida. 4 h. enne katset ei tohtinud osalejad midagi süüa ega juua. Kuidas uuringut korraldati? Uuringule eelneval päeval instrueeriti kõiki osalejaid magama öö jooksul 4h vähem kui normaalselt. St. osalejad läksid magama 22.30 ja 23.30 vahel ning pidid tõusma 2.30 ja 3.30 vahel. Seega said kõik osalejad öö jooksul u. 4 h magada. Kell 12.45 alustati katset. Pool rühmast läks ruumi, mis oli mõeldud nn. ,,magajatele", teine pool rühma veetis oma aega lugedes. Katse kestis 13.00-13.30. Kell 14.00 alustati osalejate testimist. Mida uuriti? 1. Osalejate subjektiivne hinnang oma erksuse ja unisuse kohta. 2
intensiivselt algas 1959. aastal. Selleks ajaks oli nõukogude võim suutnud luua piisav alusbaasi ja üldjoontes välja töötatud ka instruktsioonid, mille najal aktiivselt ateismi kultiveerima hakata, ehkki nende täiustamine kestis veel läbi kogu kuuenda kümnendi. Ateistliku võitluse kõige intensiivsemaks perioodiks peetaksegi aastaid 1959 -1964. (JPEG) Ateismikampaania peamisteks kandjateks said PTTLÜ (hilisem ühing “Teadus”) ja õpetajad, muu hulgas instrueeriti ka näiteks arste ja lasteaednikke, et usklikke sekundaarselt - näiteks läbi laste - mõjutada; ka juriste. Kindlasti oli oluline ka vajadus just uut põlvkonda usuasjadest eemal hoida. Idee oli võtta inimesed ette personaalselt, see aga ei teostunud kunagi. Ehkki mitte küll täiesti (hiljem püütakse seda teemat elustada), tunnistatakse vanemad inimesed ateismi seisukohalt lootusetuiks ja rõhutakse just noortetööle. Ateistlikku kasvatustööd püüti sisse seada ka lasteaedadesse
annaabi.ee 
