· Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist. Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa Investeerimisfondi vahendusel väikeettevõtteid; · Euroopa Keskpank vastutab Euroopa Liidu rahapoliitika eest;
määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või Euroopa Liit ning väljaspool ELi asuv riik või organisatsioon, liikmesriikidevahelisi lepinguid ja kokkuleppeid ning institutsioonidevahelisi kokkuleppeid või lepinguid ELi eri institutsioonide vahel. Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave Lisaks EUR-Lexile , mis sisaldab ELi õiguslike dokumentide terviktekste, on veebisaidil ELi õigusaktide kokkuvõtted esitatud ELi õigusaktide peamised aspektid kokkuvõtlikult ja hõlpsasti mõistetavas keeles. Selles on esitatud umbes 3000 ELi õigusakti kokkuvõtted teabelehtedena, mis on liigitatud ELi tegevusvaldkondadele vastavate teemade kaupa. Teemad
meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid õiguslikke kohustusi nende suhtes, kellele need on adresseeritud. Arvamus on vahend, mis võimaldab institutsioonidel avaldada oma arvamust mittesiduval viisil. Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. NELI PÕHIVABADUST Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-is on kuulsad neli vabadust, mis pandi paika Rooma leppega. KAUPADE VABA LIIKUMINE Kaupade vaba liikumine, mis on siseturu neljast põhivabadusest esimene, on tagatud tollimaksude ja koguseliste piirangute kaotamise ning tollimaksude ja koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keelustamise teel. Hiljem asetati rõhk kõigi ülejäänud kaupade vaba
Näide: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ARVAMUS teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik – 2008/0185 (COD) Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01 Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega
kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või Euroopa Liit ning väljaspool ELi asuv riik või organisatsioon, liikmesriikidevahelisi lepinguid ja kokkuleppeid ning institutsioonidevahelisi kokkuleppeid või lepinguid ELi eri institutsioonide vahel. Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave Lisaks EUR-Lexile , mis sisaldab ELi õiguslike dokumentide terviktekste, on veebisaidil ELi õigusaktide kokkuvõtted esitatud ELi õigusaktide peamised aspektid kokkuvõtlikult ja hõlpsasti mõistetavas keeles. Selles on esitatud umbes 3000 ELi õigusakti kokkuvõtted teabelehtedena, mis on liigitatud ELi tegevusvaldkondadele vastavate teemade kaupa.