Poliitika kujundamise protsess on lüli, mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Et jõuda ühiskondlikust kokkuleppest konkreetse elluviidava poliitikani, tuleb langetada mitmeid väärtushinnangulisi valikuid, mis mõjutavad oluliselt tegevuse tegelikku tulemust. Tavaliselt kirjeldatakse poliitika kujundamist kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika kujundamise protsess institutsionaliseerub läbi seadusandluse ning selle elluviimise. Nagu juba öeldud, hõlmab poliitika kujundamise protsessi mõiste erinevate valdkondade poliitikaid. Nende arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest, mis on üldjoontes kasvanud kogu eelmise sajandi jooksul. Reeglina on poliitika kujundamise protsess kümnete erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt nagu toimus see veel nt keskajal (monarhid). Poliitika kujundamisse on kaasatud mitmed
Kui mitte rohkemal määral, siis teatavasti väärtuselis- normatiivsete fragmentide lõikes kindlasti. Sedalaadi vaimsed aluskomponendid kuuluvad loomuomaselt õiguse struktuuri. Erinevalt nt moraalist, mille toimemehhanismi põhiosa peitub inimese hinges, tema südametunnistuses, kõlbelises vastutuses vmt, toimib õigus indiviidi-ülesel tasandil, nende organisatsiooniliste ja struktuursete seoste kaudu, mis iseloomustavad sotsiaalset kooslust. Ühenduses sellega õigus institutsionaliseerub, kehastub ühiskonna organisatsioonilist struktuuri kandvas institutsioonide ja asutuste süsteemis. Kui alguses on tegemist väga kirsa ja spetsiifilise, valdavalt (kohtuliku) õigusmõistmist teenindavate institutsioonidega, siis ühiskonna organisatsioonilise korralduse arenedes, eriti seoses riikluse tekkimise ja tugevnemisega sünnib riigi ning õiguse sümbioosist institutsiooniline süsteem, mis ühelt poolt ,,toodab" õigust, teiselt poolt aga oma toimimises,
Kui mitte rohkemal määral, siis teatavate väärtuselis-normatiivsete fragmentide lõikes kindlasti. Sedalaadi vaimsed aluskomponendid kuuluvad loomuomaselt õiguse struktuuri. Erinevalt näiteks moraalist, mille toimimismehhanismi põhiosa peitub inimese hinges, tema südametunnistuses, kõlbelises vastutuses vmt, toimib õigus indiviidi-ülesel tasandil, nende organisatsiooniliste ja struktuursete seoste kaudu, mis iseloomustavad sotsiaalseid kooslusi. Ühenduses sellega õigus institutsionaliseerub, kehastub ühiskonna organisatsioonilist struktuuri kandvas institutsioonide ja asutuste süsteemis. sissejuhatus õigusteadusesse: Õhtumaise e lääneliku õiguse struktuuri kindlad elemendid on: 1) normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks; 2) normide autoriteetne allikas; 3) normide kajastumine inimeste käitumises; 4) norme tagavad organid ja nende töö; 5) tihe seos kõigi eelnevate osade vahel.
annaabi.ee 
