kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsst, koostöövaimu, inimesed saavad areneda Kodanikujulgus: kodanik teab oma õigusi ja vabadusi, oskab neid kasutada, julgeb neid kasutada Osalusühiskond kõigil huvitatud osapooltel on vaba juurdepääs osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Kolmanda sektori määratlus EL-is: Vorm või institutsionaliseeritus Üldkasulikkus, tegevuse eesmärk oin midagi muud kui tekitada kasumit juhtidele või liikmetele Sõltumatus, eriti riigist ja muust avalikust võimust Taotlematus, mis sisaldab mittetulunduslikkust Kaasatus üldkasuloikku avalikku tegevusse Youngi avaliku võimu ja mittetulundussektori suhetemudel: TÄIENDUSMUDEL: eristatud kooseksisteerimine (jagatud jahimaad)
Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus. (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanudstabiilsust surves püsimiseks), Ühiskonna avatus- poliitiline mõõde, rõhutatakse väljendus ja arvamusvabadust, pluralismi ja sallivust. Sotsiaalne mobiilsus- inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnas liikuda. Päritus v saavutatud seisund. Horisontaalne(sõltub perest) v vertikaalne(kaevuri lapsest saab spetsialist). Avatud ühiskonad on selline, kus toimub eliitide mobiilsus(vahetus).
n Sotsiaalse süsteemi ja kindla koha või tegevusala seos n Esinevad normatiivsed alged, mille hulgas on antud koha legitiimse valdamise väide n Ühiskonna liikmete hulgas valdavad tunded, et neil on teatud liik ühisidentiteeti n Modernses maailmas eksisteerivad kõik ühiskonnad ühiskondadevaheliste süsteemide kontekstis Kolmanda sektori määratlus EL-is 1) vorm või institutsionaliseeritus 2) üldkasulikkus, mis tähendab, et nende tegevuse eesmärk on midagi muud kui tekitada kasumit juhtidele või liikmetele 3) sõltumatus, eriti riigist ja muust avalikust võimust 4) taotlematus, mis sisaldab mittetulunduslikkust 5) kaasatus üldkasulikku avalikku tegevusse Sotsiaalsed liikumised Kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust: 1) ühendab inimesi, 2) tegutseb,
paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei- sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes Kuningas kõrgemalseisva vahendajana Suurem institutsionaliseeritus Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a parlamendis kolm seisust: aadlikud, vaimulikud, ,,kolmas seisus"= linnakodanikud, kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad esindamata) Absolutismi põhijooned Absolutismiga ilmus riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama,
Sama kehtib ka sisemiseks ja väliseks. spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et Hälbimist saab defineerida ainult konformsuse kaudu iga kord, kui mingi grupp kehtestab ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. uue normi, kehtestatakse selle otsusega alati ka hälbiv käitumine. Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks abil äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku määratletakse hälbiva käitumisena.
kontrollija); sostmajand. (ühismajanduse väli, teenuste osutaja, töötuse asendaja); hariv ja arendav (huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja) Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine kodanikuühiskonnaga, visioonikonveretside korraldamine, erinevate töörühmade kokkukutsumine. 2 Kolmanda sek tunnused: strukturaalne/institutsionaliseeritus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikus. Avaliku ja mittetulundussektori suhetemudel: Täiendusmudel- eristatud kooseksisteerimine; Partnerlusmudel- sisuline koostöö; Vastandusmudel- konkurents Arsteini redel: Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia
Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed;
tegevustes; - Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus) - Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis (P.Bourdieu) avatud ja suletud süsteemid – Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid-> Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel Kihtide “distantsi” institutsionaliseeritus ja põhjused: - Formaliseeritud eristamine (st seadused jms) - Informaalne eristamine (st “kirjutamata” normid ja hoiakud) - Struktuursed põhjused (nt ligipääs haridusele, töökohtadele jne) Omistatud ja omandatud status - Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid)
Raha sotsioloogilisi määratlusi Raha kui vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue (Carruthers2005): Raha garanteerib ligipääsu hüvedele; Selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Raha kui üldistatud nõudevahend: kasutatav kõikide kaupade teenuste soetamiseks Raha kui institutsioon / institutsionaliseerutud suhe Raha kui institutsionaliseerutud õigus-ja krediidisuhe; Institutsionaliseeritus erinevatel tasanditel Regulatiivsed institutsioonid (seadustatus) Finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus) Riiklik ja globaalne tasand (nt euro, IMF jm) Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus -rahalised nõuded on ... ... tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ... sõltuvad ,,isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseerutud usaldus
suund. KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND 1. Kodanikeühiskond on ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse; ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud; ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda. 2. Missugused on kodanikuühiskonna toimijate rollid? -Avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotsialiseerumine ja argimurede lahendamine. 3. Mis iseloomustab kolmandat sektorit? -Mittetulunduslikkus, osaluse vabatahtlikkus, institutsionaliseeritus. 4. Milline väide on õige? b.) Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub c.) Resiimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng 5. Mida võib nimetada kaasamiseks? -Arvamusuuringute tegemist avalike poliitikate kujundamise sisendina; konsulteerimist kodanikeühendustega; visioonikonverentside
Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. Kodanikeühiskond on normatiivne mõiste, suunatud väärtustele. 3. sektor on kirjeldav mõiste, piiritleb sinna kuuluvad organisatsioonid. 23. Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes ning julguses neid kasutada. Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei
osapooled+väljaandja+"vahendajad")(finantssüsteem) Raha sotsioloogilised määratlused Raha kui vahetusvahend: üldistatud legitiimne väärtusnõue Garanteerib ligipääsu hüvedele Hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Üldistatud nõudevahend, kasutatav kõikide kaupade- teenuste soetamiseks Raha kui institutsioon Institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe Institutsionaliseeritus eirknevatel tasanditel: seadustatud institutsioonid, finantssektor ja selle kliendid, riiklik ja globaalne tasand Sotsiaalne raha Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid "Universaalraha" asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist "erirahadega"(nt heategevuseks annetatu, eluaegsed säästud, lotovõit, igakuine töötasu, stipendium, sotsiaalabi), millega seostuvad erinevad
tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja –ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda Kodanikeühiskonna rollid on poliitiline, sotsiaalmajanduslik, hariv ja arvendav. 34. Too välja, millised on kolmanda sektori tunnused. Kolmandat sektorit iseloomustab mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. 35. Iseloomusta avaliku ja mittetulundussektori suhetemudeleid. Riigi domineerimise mudel Duaalne mudel Koostöö mudel Täiendusmudel: eristatud kooseksisteerimine Partnerlusmudel: sisuline koostöö Vastandusmudel: konkurents 36. Mis on Arsteini redel? Arnsteini redel näitab, milliste etappide läbi kaasatakse inimesi poliitikas. 37. Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning
· patriarhaalne · lepinguteooria · orgaaniline teooria · vallutuste teooria · marsksistlik teooria 1 Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Ajaloolised riigitüübid: 1)Traditsioonilised impeeriumid maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes 2)Feodaalriik suhete süsteem,kiriku eriseisund ja ülemvõim,linnade eriseisund 3)Seisusteriik linnade tähtsus, kaupmeeste,giltide seisus,suurem institutsionaliseeritus 4)Absoluutne riik suveräänsus,territoriaalsus,bürokraatia,kontroll sunnivahendite üle,maksustamine 5)Moderne rahvusriik kontroll sunnivahendite üle,avalik bürkoraatia,territoriaalsus,suveräänsus,põhiseaduslikkus,umbisikuline võim,legitiimne võim,kodakondsus,maksustamine 1 Tutvusta modernse riigi tunnuseid. Modernse riigi tunnused: · kontroll sunnivahendite ülekandmine · avalik bürkokraatia · maksustamine · suveräänsus
Individuaalsed eluvõimalused on seotud sotsiaalsete kategooriate asetusega stratifikatsioonisüsteemis Sotsiaalsete kategooriate staatus stratifikatsioonisüsteemis muutub aeglaselt, kristalliseerub ja akumuleerub ajas Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid - Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel Kihtide „distantsi“ institutsionaliseeritus ja põhjused: Formaliseeritud eristamine (seadused) nformaalne eristamine („kirjutamata“ normid ja hoiakud) Struktuursed põhjused (ligipääs haridusele, töökohtadele) Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid)
d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? a. avatud valitsemise tagamine b. Poliitiline sotsialiseerimine c. Argimurede lahendamine d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine 3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit? a. mittetulunduslikkus b. Osaluse vabatahtlikkus c. Institutsionaliseeritus d. Vastutus üldsuse ees 4. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate b. Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle c. Reziimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeeln d
annaabi.ee 
