Maastik kui pilt, suhtumist ja emotsioone genereeriv laotus inimese ümber, ehk tegelikult seesama emotsioonide, suhtumiste ja tähenduste laotus. Pigem taju ise kui tajumise objekt väljaspool inimest. 4. Tuleta meelde postmodernismi mõiste ja olemus. Selgita, miks peetakse ,,Sügisballi" postmodernistlikuks romaaniks. Unti on "eriliseks" peetud tema taotlusliku naiivse stiili pärast. Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik "põhihoovuse" võistlusest kõrvalejäämine. Unt jätkab sama stiili kuni tänase päevani. Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega
aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. põhikapitalid – Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas)
ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet
kasvatuste, mis meid ümbritsevad, milles Macfarlane sõnul ei ole midagi „loomulikku“ või geneetilist. Macfarlane leiab, et perekond on meile meie esimese viieteistkümne eluaasta jooksul, mil meie eest hoolitsetakse, ning võib-olla ka vanas eas emotsionaalselt tähtis. Autori arvates on perekond vaid üks element meie poliitiliste tõekspidamiste, uskumuste, sõprade, töö ja usaldusisikute kõrval. Samuti tõi autor välja huvitava väljendi “institutsionaliseeritud hullus,“ mis oli vajalik, et kindlustada laste eest hoolitsemist ning julgustada pikaajalisi suhteid lühiajaliste seksuaalsuhete asemel. Nõndasama jäi kõlama autori arvamus sõprusest, mille ivaks on tema arvates võrdsus. Macfarlane jaoks on sõprus miski, mis peab tuginema meeldimisel, huvidel, jagatud tunnetel ja mõtetel. Oluline on ka Macfarlane poolt välja toodud definitsioon riigile. Autor leiab, et riik on organisatsioon, millel on vägivalla kasutamise monopol
kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3: „Seaduse tõlgendamine“: „Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.“ Normiteksti tõlgendavad kõik kohtud ja seda teevad ka kõik juristid. Sageli tõlgendavad kohtud ilma nimetamata, mis argumenti nad parasjagu kasutavad – see ei ole obligatoorne. Siiski leidub Riigikohtu kui kõrgeima institutsionaliseeritud tõlgendaja lahendeis üha enam selgesõnalisi seisukohavõtte, millist argumenti kohus parasjagu kasutab. Normitekst vajab tõlgendamist seal, kus tekst on mitmetähenduslik, ebatäpne või eeldab tema sisustamiseks väärtushinnangute kaalumist. Tõlgendada on võimalik ainult kuni normiteksti tähendusliku piirini, s.t et normile antav tõlgendus ei tohi minna vastuollu termini selge tähendusega. Näiteks võib tõlgendamise koht olla seal, kus puudub ühtne kriteerium, tegemist
üle
Epikultuuriline filosoof (maise elu nautiise õpetus)
Imetleb inimese elutäitus
Kaitseb loomulikkust
Keele distsipliinile ja dogmatikale vastu
Harmoonia arenemine
Rõhutab mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsus
Looduse ülistamine
Inimesed on erinevad, kõikidel on oma tee ja vaatenurk, mida ma tean?
Vormiliselt vaba, ilma mahupiiranguta
Institutsionaliseeritud kirjandusmaailm klassitsismi ajal.
Klassitsistlikud reeglid, žanrite hierarhiad.
Klassitsism – barokki vastandine
Keele puhtuse eest hoolitsemine, absolutism kultuurilise indidualismi vastu
Ratsionalistlik tendents
Antiigi esteetika toetamine
Ranged reeglid : selge piir « kõrge » (tragöödia peab puhastama ja
õlisema) ja « madala »( komöödias hinnati õpetlikkust,moraali) vahele
Draamas – aja-, koha,- tegevsühtsus
organisatsioonides, nii eraettevõtetes kui avalik-õiguslikes asutustes. Rakvere Linnavalitsus. Avaliku sektori organisatsioone peetakse üldiselt vanadeks organisatsioonideks. Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu hierarhia, struktuur ning ranged (protseduuri)reeglid. Nende staaśikust iseloomustab ka teatav inertsus, mis teeb raskeks kiirete muutuste läbiviimise avalikes organisatsioonides. Efektiivne tegutsemine eeldab asutustes konkreetse struktuuri ja institutsionaliseeritud töökohtade olemasolu ning samuti kindlaid protseduurireegleid. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Seetõttu peavad avalikud olema ka organisatsioonilised protseduurid ning kodanikele peab olema tagatud vaba juurdepääs asutuse tegevust puudutavatele dokumentidele. Protseduuride avalikkus peab tagama asutuse võimaliku efektiivse tegutsemise. Erasektoris pööratakse protseduuridele vähem tähelepanu. Eraettevõtted juhinduvad eeskätt
tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele. Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil: a) difuusne haridus - mis toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega. b) kodune haridus c) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused. 23)Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu 24) Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis
Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele. Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil: a) difuusne haridus - mis toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega. a) kodune haridus - a) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused.
1 27.10.2016 II. FILOSOOFIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS 1) Filosoofia kui distsipliin: Uurimisala, valdkond (institutsionaliseeritud/akadeemiline) Üldised filosoofiamääratlused otseselt tarkuse mõistet ei sisalda. Pigem, filosoofial on miskit tegemist: "Filosoofia (mõtteteadus) on mõtte töö, ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on
mitte identiteet, vaid toiming: see ei sõltu sellest, kes me oleme, vaid sellest, mida me teeme. Siiski ei tähenda soo performatiivsus tema tõlgenduses mitte etendamist, vaid ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete tähenduste ja normide pidevat kordamist nii kõnes kui tegevuses. 1980. aastatel hakkasid eelkõige Ameerikas õilmitsema etendusuuringud (performance studies), mis üritasid lõhkuda tavapärast eristust teatri ja elu vahel. See tõi esiteks kaasa huvi institutsionaliseeritud teatri varju jääva etendamisakti vastu, mille analüüsimiseks on teatriuurijad ja -praktikud üritanud kohaldada eriti antropoloogia sõnavara. Teisalt on teatriteoreetikud asunud analüüsima ka teatriväliseid sündmusi, näiteks meeleavaldusi (Taylor 1994). Siin on mõjukaks osutunud teatriteoreetik ja -praktik Richard Schechner, kes on „sotsiaalse draama” mõistet rakendanud nii valitsuskriisidele kui ka Shakespeare’ile (Schechner 1977).
Vilfredo Pareto ning eliidi ringlusekäsitlus: isalõvide ja emarebaste tasakaal, eliidi pidev täienemine või pöördelised muutused Revolutsioon ja riigipööre Revolutsioon- põhimõtteline, muutus kuni selle alustaladeni välja. Tekib siis kui inimesed ei ole rahul ühiskonna korralduse, valitsemisviisiga üleüldiselt. Selleks, et revolutsioon sünniks on vaja rahulolematust. Revolutsioon võib olla vägivaldne v rahulik. Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine Revolutisooni põhjused: 1. Mingi režiim elab oma aja ära. 2. Majanduslik surutis 3. Haritlaste võõrandumine 4. Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus 5. Sõda 6. Valitsuse rahanduskriis Revolutsioonijärgud: mõõdukas-ollakse rahulolematud, radikaalsus-nõudmiste esitamine ja suuremakspaisutamine, lõppjärk- surutakse maha või nõustutakse Revolutsioon vs riigipööre
V.Turner rituaalide antropoloogia. Geertz sümbolite roll ühiskonna tähenduste kujundamisel. 20.saj II poolel vabastatakse trad rahvakultuuri ühetaolisest iseloomust, varasemas käsitluses nähakse dünaamikat vähe. Hakatakse rõhut, et ajaloolist praktikat ei saa isoleeritult vaatama, hakatakse väärtustama kogemuslikku/tunnetuslikku osa. 70-80 ilmub palju rahvakultuuri teoseid. Antropoloogiline ajalugu Kokkupuuteala on institutsionaliseeritud. Tekib tekstide teadlikkus. Ajalooline antropoloogia Euroopa etnoloogias: Frykman ja Löfgren ,,Culture builders:...." Kultuurikriitiline uurimus näitab, et paljud heaoluühiskonna harjumused on kultuuri produktid. Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste. Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud struktuur ja sotsiaalsed protsessid, hoiakud jne. OLEVIKU JA MINEVIKU SUHE
ELIIDID /A: 242-246 /, /AU: 244-247/, / HMS: 181-182/ VÕIMU MÕJU SOTSIAALSELE KONTROLLILE. MILGRAMI KATSE. /HMS: 55/ Kollektiivne vastutus. N: Aprillikuu sündmused. Grupina hälbivalt käitumine tundub väham hälbiv. Ta tundub kuidagi õigustatud selle massi suuruse tõttu. Viha langeb kogu vene rahva peale, mitte sellele hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt. SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/ - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm. BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED A: /198-200 /, /AU: 168-171/, / HMS: 66-68/ 1. Tööjaotuse süvenemine. 2
Riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud. 5.Filosoofia ja eetika seoses hariduse ja pedagoogikaga: Hariduse mõiste defineerimisest: – inimese vaimsete, füüsiliste, kõlbeliste, esteetiliste, sotsiaalsete ja emotsionaalsete eelduste arendamise sihipärane protsess ning selle tulemus. Haridus omandatakse vastasmõjus ümbritseva keskkonna ja kultuuriga. Ühiskonna tasandil käsitatakse haridust kui ühiskondlikult institutsionaliseeritud valdkonda isiksuse arenguks. Hariduse mõiste on distsipliinideülene, seda on nii eri ajastutel kui ka eri valdkondades käsitatud erinevalt. Mõistel haridus on rohkelt tähendusi ning kasutusviise alates argisest keelepruugist kuni teoretiseeringuteni eri teadusdistsipliinides. Tänapäevastes määratlustes käsitatakse haridust ühtaegu nii protsessi- kui ka tulemusmõistena. Vaadeldes haridust ühiskondlikult institutsionaliseeritud valdkonnana, eristatakse formaalset
kapital Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis
o Eeldab: Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus-rahalised nõuded on: Tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o 18-19saj industrialiseerumine Karl Marx ja Georg Simmel Raha kui uus sotsiaalse integratsiooni alus ühiskonnas
isik ei ole oluline Raha funktsionaalne käsitlus: raha kui... Vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi Väärtuste akumuleerija, väärtuse stabiilsus Arvestusühik, võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist Ajastatud makse standard (krediidisuhe) Sotsiaalne konstrueeritus rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad "isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (Tehingu osapooled+väljaandja+"vahendajad")(finantssüsteem) Raha sotsioloogilised määratlused Raha kui vahetusvahend: üldistatud legitiimne väärtusnõue Garanteerib ligipääsu hüvedele Hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Üldistatud nõudevahend, kasutatav kõikide kaupade- teenuste
konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; alaliik: poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Habituse ja välja suhe:
Niisugugune areng on viinud meid õppimise ja sotsialiseerumise vormide eristamisele (Hannerz, 1992). Võime rääkida primaarsest ja sekundaarsest sotsialiseerumisest. Primaarne sotsialiseerumine leiab aset väiksemas kogukonnas, peres. Laps tegutseb ja õpib koostoimes kaasinimestega (lähedastega), mis on oma iseloomult emotsionaalsed ja eksistentsiaalsed. Sekundaarse õppimise korral, mis toimub koolis ja teistes institutsionaliseeritud keskkondades, on tingimused õppimiseks teistsugused. Lapsel pole institutsiooni ega selle esindajatega niisugust sidet, nagu perekonnaga. Kodus ja perekonnas on tegu nähtamatu pedagoogikaga, koolis on õppimine ja õpetamine eesmärgiks omaette. Õppimise dekontekstualiseerumine, mille tagajärjeks on see, mida me nimetame koolik ja koolituseks, tingib mitmed õpiraskused, nagu me tänapäeva koolis näeme. Nõutav on õppida nägema isiklikke saavutusi õppimise suhtes ning vaid harva
Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete
Ideaaltüübid legitiimsel domineerimisel: o legaalne valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia) kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus o traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (Patriarhaat); o karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Institutsionaliseeritud võim: võim annab suhetele kindla suuna, eraldab dominantsed ja alluvad grupid, ta on ühiskonnas institutsionaliseeritud kindlatesse struktuuridesse ja organiseeritud kindlal viisil. Institutsionaliseeritud võimu monopoolseks kandjaks on riik. 5. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. (lk.17-22) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest. Kultuuriline kompetentsus · teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid
Raha kui • vahetusvahend • väärtuse akumuleerija • arvestusühik- võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist • ajatatud makse standard Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust Vahetusvahend:üldistatud,legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine,omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro,IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas
Raha kui • vahetusvahend • väärtuse akumuleerija • arvestusühik- võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist • ajatatud makse standard Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust Vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro, IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas
(vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest. Kultuuriline kompetentsus · teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid
raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi
sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). Kapitalide koostoime ja konverteerimine
tihti saadakse pärimise või traditsiooni teel. suguvõsa, klass. isiku ja positsiooni vahel ei ole mingit ratsionaalset seost. käib näiteks isiklike teenete- vastuteenete kaudu. karismaatiline juhile allumine ja temasse uskumine tänu tema erilistele omadustele, usk tema võimesse saata korda imetegusid. kaks põhjust järgmiseks: usk võimetesse, usk kohustustesse. eelis: ainus võimalus murda vana praktikat. 14. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm. BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED 1. Tööjaotuse süvenemine 2
Tunnused: eksisteerib tööjaotuse alusel, juhtiv allsüsteem loob omad vahendid kontrolliks, luuakse eesmärkide täitmiseks ja hinnatakse realiseerimise tasemel. FORMAALSED ORG neil haldusaparaat, mille funkts kordineerida org tegevust selle säilitamise eesmärgil, liikmeid vaadeldakse funktsionaalselt. MITTEFORM toimub iseregulatsioon ja iseorganiseerumine, huvide erinev jaotus vajaduste ja funkts täitmise vahel Organisatsioonid on: - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). BÜROKRAATIA on Juhtimise ratsionaliseeritud/depersonaliseeritud süsteem mis kindlustab eesmärgistatud gruppide tegevuse max täpsuse ja efektiivsuse. TUNNUSED: 1
erilistele omadustele. Kuulsused . Putin 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - võimu usaldamine isikute grupi kätte, kes annab seda vajaduse korral edasi oma ühelt liikmelt teisele. Kuningad. 3. RATSIONAALNE VÕIM - võimu seaduslik usaldamine pädevatele ja võimekatele inimestele. Kõrgetel ametikohtadel (direktor jne). 14. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED: 1. Tööjaotuse süvenemine – alluvusstruktuur. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3
puhkeruumid. Eelarvamusi ja diskrimineerimist on kõige rohkem ühiskonnas karta nende poolt, kes on hirmul oma positsiooni pärast ja kardavad, et vähemuse liikmed nad kõrvale lükkavad (ameerikas kartis kohalik tööjõud, et väljast sisse tulev töötajaskond võtab töö neilt. Praegu on sama nähtus valgete ja mustade töötajatega). Vaatamata individuaalsele suhtumisele ja õigusnormidele, eksisteerib alati sotsiaalne surve, mis püüab säilitada segregatsiooni ehk on olemas institutsionaliseeritud rassism. Eelarvamuste ja diskrimineerimise äärmuslik tagajärg on ettekavatsetud katse tappa tervet inimeste kategooriat. Selline praktika on genotsiid. Kõige tuntum näide on natside tapatalgud, juutide hävitamine. Tänapäeval on genotsiid üsna tavaline mõnel pool Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Lõuna-Euroopas ja Balkanil. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine)
konkreetsed meetodid. Nt juhtumitöö. Need teooriatüübid põimuvad üksteisega. Raamteooria annab sulle meetodi, millele tugineda. Enesemääratlus- ja raamteooria puudumine...võib ohustada meetoditeooriaid...sotsiaalpoliitilise surve tõttu... Sotsiaalpedagoogika teoreetiline alus koosneb paljudest teooriatest; ühendavaks teguriks on pedagoogiline raamistus ja mõtteviis. Sotsiaalpedagoogika definitsioon: sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist. SOTSIAALPEDAGOOGIKA SUHE SOTSIAALTÖÖGA: Sotsiaalpedagoogika vs kooli sotsiaaltöö Identsus mõistena üks ja sama. Sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö on oma eesmärkide ja meetodite poolest identsed ning tähendavad mõistena ühte ja sama. Erinevus sotspeda ja sotstöö ei kuulu ühte, vaid on määratletavad eri alustelt.
moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse pödevuse põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu pädevusse. Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Valla- või linnavalitusel kui ametiasutusel on struktuutriüksused, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt eraldatud, kuid neid ei peeta eraldi ametiasutustena. Ametiasutuste kõige väiksema organisatsioonilise ühiku moodustab amet. Amet on ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte. Ametiasutus esitab reguleeribvate aktide kavandid ametnikele ja neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist. Arvamused ja ettepanekud on soovituslikud, kuid mitte siduvad. 22
Amalgeerumine- kokkusulamisprotsess, esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Eelarvamused- arvamuse kujundamine ilma eelnevate teadmisteta. Diskrimineerimine- inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika, tihedalt seotud mõistega eelarvamused. Diskrimineerimise mõju- eelarvamused ja diskrimineerimine võivad rikkuda inimese elu, tervise ja mõjutada tema varanduslikku seisu ning ka minakäitlust mõjutab. Institutsionaliseeritud rassism- paljudes sotsiaalse elu valdkondades kuulub diskrimineerimine juba ette normide ja käitumiste struktuuri ja seda tugevdavad ametliku ja mitteametlikud agendid. 12. Perekond ja abielu Verepilastus ja vahetusfaktor- seksuaalvaekord inimeste vahel, keda määratletakse sugulastena. Claude levi-Strauss arvas, et pruutide ja peigmeeste vahetus omas algselt sotsiaalset tähendust, mis liitis perekonnad ja inimesed ühte ja see on aluseks kaasaegsetele vahetustele ühiskonnas. Malinovski
sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Merton Konfliktiteooriad- Marx kuni Dahrendorf. Muutused sots. struktuuris on mõjutanud konfliktide põhjusi. Konfliktid tulenevad positsioonist võimustruktuuris, mitte tootmisvahendite omamisest. 20. saj kapitalism- töölisklass pole enam homogeenne, töölisklassi roll väiksem, perekondlik kapitalism on asendunud juhtimiskapitalismiga, hiljem institutsionaliseeritud kapitalismiga, 21.saj superkapitalismiga. Ühiskond on *muudatusteks valmis, *esinevad sots. konfliktid ja need on vältimatud, *süst. iga element annab oma panuse süsteemi muutmiseks, *ühiskonna liikmete vahel on vastuolud. Sümboolne interaktsionism- Mead (1863-1931) Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit
7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine
looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele. Väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt. Õpikeskkond - reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool. Õpikeskkond võib olla institutsionaliseeritud või institutsionaliseerimata. Õpiväljundid - õpitulemused - õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õppeperiood - õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Ümberõpe - ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni.
2. Võrdsuse printsiip (principle of equality) – ressursid jagatakse kõikide vahel võrdselt, 3. XXX printsiip (principle of equity) – ressursid jagatakse vastavalt individuaalsetele panustele. Meritokraatia baseerub the principle of equity’le, laiemalt levinud individualistlikes ühiskondades. Seniority system – peegeldab võrduse printsiipi, sest vähendab konkurentsi. Jõupingutuste ning võrdsuse ja equity vahelised suhted erinevad kultuuriti. Vajaduste printsiip on institutsionaliseeritud valdavas enamuses tänastes industriaalühiskondades nt riiklik tervisekindlus, sotsiaalabi süsteem. Inimesed rakendavad vajaduste printsiipi ka vähem institutsionaliseeritud meetodeid kasutades, nt annetades heategevustele. Lääneriikide inimesed peavad teistest kultuuridest enam õiglaseks equity printsiipi. Indialased võtavad kõige enam arvesse vajaduse printsiipi. „Dictator Game“.
*Habituse mõiste tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. *Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss ('vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
3. Millised nähtused iseloomustavad modernset ühiskonda? -Teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine ja kultuuritööstuse teke. 4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika nihkumine rohujuuretasandile. 5. Milline väide on õige? -Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised; revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses; revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on enamusvalimiste e majotaarsüsteem, võitja- saab-koha põhimõte ja võrdeline e proportsionaalne süsteem. 7. Missugune on d'Hondti meetodi jada? -1,2,3,4,5,... , n. 8. Mille poolest erinev Eestis riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d'Hondti meetodist? a.) Eestis on jagajatest täisarvudel astendajad 9
** praktika -> Ahvenamaa probleem suudeti ära lahendada. tuntuim allorganisatsioon ILO - international labor organisatsion [Reini jõe mingi organisatsioon, tegeleb selle laevatamisega vms] [Punane Rist pmst kõige tuntum organisatsioon 19. sajandist] Määratlus ● Institutsionaalsed: - … seaduse või tavade alusel kujunenud sotsiaalse organisatsiooni vormid või struktuurid - ... on formaalne ühendus, koosneb liikmesriikidest ning omab institutsionaliseeritud juhtimisstruktuuri ● Protsess: - … kui institutsionaliseeritud rollide võrgustik, mis on loodud kolme või enama suveräänse riigi poolt vastastikuse suhtluse ergutamiseks - Loodud valitsuste poolt, kes annavad sellele võimu teha otsuseid globaalsete probleemidega tegelemisel ● Õiguslik: - … määratletav kui riikide ühendus, mis on loodud tema liikmete poolt vastava
148). Eelarvamus tähendab sõna-sõnalt arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta (stereotüübid stereotüüp on kujutlus, kus üks karakteristikute kogum omistatakse tervele grupile). Kui eelarvamus on suhtumiste kogum, siis diskrimineerimine on inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika. Eelarvamused ühiskonnas viivad sageli diskrimineerimisele ja diskrimineerimine omakorda tugevdab ühiskonnas valitsevaid eelarvamusi. Institutsionaliseeritud rassism: kui diskrimineerimine kuulub normide käitumis struktuuuri,pole individuaalne, on tegemist rassismiga. Eksisteerib alati sotsiaalsel survel, hoolimata sellest,mis sina ise arvad. Ettekavatsetud katse tappa tervet inimste kategooriat kui sellist praktikat nim genotsiidiks. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) (257259).
suurvõimud kokku tulid o Konverentsid Ajalugu II (Pierre Gerbert, Abi-Saab) Alates 1915: o Tehniline kommunikatsioon sõja ajal o Rahvaste Liiga Erinevus kongressist Liikmed Praktika Määratus Institutsionaalsed …seaduse või tavade alusel kujunenud sotsiaalse organisatsiooni vormid või struktuurid …on formaalne ühendus, koosneb liikmesriikidest ning omab institutsionaliseeritud juhtimisstruktuuri Õiguslik: Poliitiline: Tunnused Leping Riikide hulk Vabatahtlikus Struktuur Esindusorgan Administratsioon – autonoomne, ühe riigi rahvas ei domineeri teise üle Vahendid – raha jne Autonoomia - Koostöö - Negatiivsed kriteeriumid - nt vaesed riigid võivad ka olla organisatsioonis Liikmed – funktsioon (Clive Archer)
vilumused; keelepruuk, tarbimismaneer jm `kutuurilised oskused, ` mida ei saa edasi anda ega kinkida (=habitus). Keelepruuk, õsnavara, keeleoskus jne. etikett 11 Objektiveeritud: Kultuuriobjektid (raamtaud, kunstiteosed jms), mis on edasiantavad. Muusikariistad, noodikirjad, kollektsioonidj (neil ka materiaalne väärtus, neid võib konverteerida ka rahaks) Institutsionaliseeritud: indiviidi kvalifikatsiooni, kompetentsi tõendavad tõendid, tunnistused, diplomid, (au)nimetused, mis tagavad ametliku tunnustuse ja loovad kunstlikult kultuurilist ja sotsiaalset erinevust inimeste vahel. Võib olla suhteliselt sõltumatu omaniku kehastatud kapitalist. Need, mis tagavad kultuuris või ühiskonnas tunnustust ja loovad kunstlikke erisusi gruppide ja inimeste vahel. Üks muidugi ei taga teist. Külafilosoof. See avab teatud võimalused
L.Kohlberg (1989) „The philosophy of moral development“ – ainus viis käituda moraalselt, on lähtuda õigluse, õiguse ja aususe printsiibist Moraalses arengus toimub rohkem progressiivseid kui regressiivseid muutusi: Kehtib laste ja noorukite puhul 1-4 astmeni, ei kehti täiskasvanute puhul. 5-6 astme puhul toimub rohkem regressiivseid kui progressiivseid muutusi. Regress: skisofreenikutel ja teistel institutsionaliseeritud patsientidel. Progressiivsed muutused moraalsete otsuste arengus toimuvad aste astmelt: Tendents, et mehed liiguvad otse 2-lt 4-le ning naised liiguvad otse 2-lt 3-le. Oletus, et 3 ja 4 aste on paralleelsed astmed, vastavalt soole domineerib kas 3 või 4. Moraalse arengu astmete järjestus on sama kõikide kultuuride puhul: Ei kehti Bahama saartel, Honduras, Taiwanis, Nigeerias, Türgis, Iisrealis. Leidis kinnitust Lääne kultuuri kohta: 1-2-3-(4-5)
.seadmed. 4. teadete vahendajad toimvad tehniliste lülidena .Märgiliste vahendite iseloom. (mitte)verbaalsed märgid .6 Teadete sisu iseärasused. Spetsiaalne ja universaalne teabelevi. Privaatne vs piiratud vs avalik. .7 Erinev võib olla situatiivsuse aste. Standardiseeritud mallid, unikaalsus. Personaalselt ja .(sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt Massikommunikatsioon on retiaalne, massiline, tehniliselt ja organisatsiooniliselt vahendatud ühepoolne institutsionaliseeritud levitamine hajutatud auditooriumile. Teadete iseloom on .universaalne, avalik, mittesituatiivne, standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud .Sotsiaalse teabe sisu ning isiksuse teabeväli Sotsiaalne teave inimpõlvede kogemus ja kaasaegse ühiskondliku tunnetuse resultaat. See on teadus, filosoofia, religioon, kunst, poliitika. Sotsiaalses teabes saab eristada kolme erinevat aspekti: teadmised, väärtused/hinnangud, normid/eeskirjad/mallid. Kogu see moodustab tervikliku maailmapildi
Mõningad normid on formuleeritud seadusteks. Igal ühiskonnal on sotsiaalse kontrolli süsteem vahendite kogum, mis kindlustab oodatud ja sobiva käitumise. Enamusel juhtudel teostavad inimesed sotsiaalset kontrolli ise, igapäevaelus. Sellistel juhtudel räägime mitteametlikust e informaalsest sotsiaalsest kontrollist. Juhul kui normide valvamisse sekkub politsei või muud määratud struktuurid (igat liiki inspektsioonid), siis on tegemist ametliku e formaalse sotsiaalse kontrolliga (institutsionaliseeritud sotsiaalne kontroll). Kõiki norme, olenemata sellest, kas nad on seadustatud või mitte, toetavad sanktsioonid, mis konformse e mugandunud käitumise korral väljenduvad kiituses või tegevuse heakskiidus ja mittekonformsuse korral tegevuse hukkamõistmises. Niisiis, võime määratleda positiivseid ja negatiivseid sanktsioone Valdava osa normidest omandab inimene sotsialiseerumisprotsessis internaliseerimise teel st alateadvuslikult. See on protsess, mille käigus
abil, kas siis eraldi või seotult", ta teeb selle kõrval veel midagi muud, vaadates sedasama jäljendamise tegevustki juba nagu kõrvalt, võltisdes ja tehes järele zheste, mis isegi juba on sündinud võltsimise ja järeletegemise himust. Ütleme selle kohta siis praegu, et Unt jäljendab jäljendamist." (Krull, 1993). Teisalt on Unti "eriliseks" peetud tema taotlusliku naiivse stiili pärast. Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik "põhihoovuse" võistlusest kõrvalejäämine. Unt jätkab sama stiili kuni tänase päevani. Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt
annaabi.ee 
