looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele. Väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt. Õpikeskkond - reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool. Õpikeskkond võib olla institutsionaliseeritud või institutsionaliseerimata. Õpiväljundid - õpitulemused - õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õppeperiood - õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Ümberõpe - ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni.
Religiooni evolutsiooni otsingud Alguspunkt usuvabalt? Niiluse rahvastel puudus usk, isegi ebausk. Varane staadium – maagia? Katse üleloomulike jõudu endale allutada, kasutades selleks loitse. Durkheim: varasem on fetišism ehk esemekultus. Müller, Taylor: varaseim on animism ehk usk elutute asjade olemusse. Levi-Strauss, Spencer: varasem on toteism ehk usk esivanematesse ja nende hingedesse. Institutsionaliseerimata religioon ei ole kindlate raamidega, üleminekuid ja eri vorme on väga palju. Religiooni funktsioonid Hirm ja ebakindlus tekitavad soovi otsida kaitset, apelleerida üleloomulikule. Praktiline, ratsionaalne vajadus (Malinowski) Universaalne ja kollektiivne alateadvus annab ümbritsevale tähendusi ja on terapeutiline (Jung). Religioon seletab ja annab vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. (Aafrikas seletatakse õnnetusi paha maagiaga)