Filosoofia
1. Maailm kui tahe! Pidas maailma olemuseks võimutahet. On nõus Kantiga selles, et on
olemas asi iseeneses, kuid erinevalt Kantist arvab, et kui inimene süüvib iseendasse, siis ta
näeb, et tema olemuseks on tahe. Tahe on igavene alge. See pole mitte mõistus ega jumal, ta
ei jaotu ruumiliselt, ei ole algust ega lõppu seega ongi asi iseeneses. Kuna tahe on pime
siis on Schopenhaueri maailm eesmärgitu. Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja
loomadel instiktidena ja ainult inimene saab teadvustada endale, et tema olemuseks on tahe.
2. Maailm kui kujutlus! See kehtib kõigi tunnetavate subjektide kohta, kuid ainult inimene
võib seda endale teadvustada. Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus. Võib
küsida, kas teised inimesed on reaalselt olemas või on kujutlus. Kui vastame jaatavalt siis on
tegemist solipsismiga. Ta väitis, et solipsismi ei saa ümber lükata, kuid usub, et seda esineb
vaid hullumajas