kasutas ära senati demokraatlikku enamust ja seda, et Ülemkohtunike arv ei olnud fixeeritud. Lubas nimetada ametisse niipalju demokraatlikke kohtunikke kui vaja, et tahet läbi suruda). PSJ-s eristatakse 2 mudelit: 1) 1803.a kaasusest välja kasvanud USA mudel. Euroopas kasutatakse seda Soomes, Rootsis, Norras. USA mudelile iseloomulik, et K-i kohut ei ole. 2) nn Austria Kelseni mudel, mida nim ka Euroopa mudeliks. Iseloomulik, et lisaks üldkohtusüsteemile e instantsikohtutele on moodustatud K-i kohus. Mudel sai nime Austria õigusteadlase Kelseni järgi, kelle soovitusel nähti K-i kohus ette austria 1920.a PS-s. Laiema leviku said konstitutsioonikohtud (KK-d) pärast II Mis ja eeskätt Euroopas. USA süsteem seisneb selles, et PSJ-t teostab tavaline instantsikohtute süsteem ilma, et KK-t oleks olemas. Selles süsteemis saab seaduse K-lisuse küsimus tõusetuda ainult konkreetse kohtuvaidluse pinnalt. Abstraktset normikontrolli see süsteem ei tunne.
17. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Austria-Kelseni ehk Euroopa mudelit. Euroopas on valdavalt kasutusel põhiseaduslikkuse järelvalve Austria-Kelseni süsteem. Selle süsteemi puhul on instantsikohtute kõrval konstitutsioonikohtud, kes lahendavad lõplikult seaduse konstitutsioonile vastamise küsimusi. Konstitutsioonikohtud: 1) Teostavad konkreetset kontrolli konkreetse asja pinnalt ja jõustunud aktide suhtes: Annavad oma riigi instantsikohtutele eelotsustusi, kas asja lahendamisel kohaldamisele kuuluv seadus on kooskõlas põhiseadusega. Üldjuhul Austria - Kelseni süsteemis instantsikohtud ise ei tohi jätta seadust põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata, vaid kui neil tekib kahtlus, kas seadus on kooskõlas põhiseadusega, peab ta kohtumenetluse peatama ja küsima konstitutsioonikohtult eelotsustust (s.t. kas kohaldamisele kuuluv seadus on kooskõlas põhiseadusega)
annaabi.ee 
