Siddharta Gautama Ta sündis praeguse Nepali kuningriigi lõunaosas Lumbins Kapilavastu lähedal väikest kuningriiki valitsenud Skja suguvõsa printsina. Nooruses elas Siddhrtha, nagu printsile kohane, õukondlikus luksuses. Alles 29-aastaselt sattus ta esimest korda elus inimlike kannatuste tunnistajaks, nähes rauka, haiget ja surnut. Saades innustust ja inspiratsiooi ühelt erakult ja joogilt, kes oli hüljanud maised kiindumused ja saavutanud hingelise rahu, ütles Siddharta lahti luksuslikust printsielust, et otsida vaimset virgumist ja ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanai lähedal tänapäeva Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba
Saanud selgeks, milline osa on hormoonidel elusorganismi kohanemisel ümbritsevaga, formuleeris dr Selye saadud tulemused 1936. aastal stressi universaalseks kontseptsiooniks ja nimetas selle üldiseks adaptsioonisündroomiks e bioloogiliseks stressisündroomiks. HANS SELYE LIIGITAS STRESSI VIIEKS: Hüpostress- ebapiisav hulk stressi Distress- halb stress, mis jaotati omakorda ägedaks ja krooniliseks Hüperstress- üleliigne stress Eustress- hea stress, parandab motivatsiooni ja inspiratsiooi Inimese keha vastab pingetel nii, nagu ta elundite ehitud ja funktsioonid võimaldavad. Inimese puhul muudavad psühhogeensed elemendid, nagu emotsioonid, motiivid, mälu, hoiak, veendumused, tõlgendus jms stressi kulgemise tunduvalt keerulisemaks. Järjest sagedamini avaldatakse arvamust, et just psühhogeensed reaktsioonid määtavad ära stressi tegeliku kujunemise, toime ja tagajärjed inimese organismis. (Paju, Raudsik 2007) STRESSORID