nende impeeriumi laienemise pärast. Rooma kolooniad ehitati väga detailsele võrgustikule, mille põhjal on ehitatud uued linnad ja linnaosad. Areng kindlustuste arhitektuuris tuli vajadusest kompaktsele ruumile ja kiirele liikumis võimalusele. Samuti on Euroopat mõjutanud arhitektuurilised stiilid mis võtavad inspiratsiooni Rooma arhitektuurist näiteks neoklassitsism ja renesanss. Peaagu kõik ehitised mis on ümarad nagu näiteks jalgapalli staadion võtavad insipiratsiooni rooma amfiteatrist. Isegi mõned vanad amfiteatrid on tänapäeval kasutuses näiteks Verona Arena. Rooma mõjutused on igalpool meie ühiskonnas. Neid on lihtsalt nii palju ja need on nii igapäevased meie elus, et me ei mõtle selle peale ega näe neid. Kahtlemata on Rooma mõjutanud Eurropat tugevasti ja on üks suur osa millele meie ühiskond toetub. Peaagu ainukene asi mis meid eristab varase impeeriumi roomlastega on see, et nad polnud kristlased.
Proosa tuleb 80ndatel, Matsi põhi (& kuju keset väljakut) 1983. Tõlgendus hakkab lahknema kirjaniku ettekujutusest. Pealkirja krüptikaga on tegemist, nt hakkavad mingid kriitikud räägivad romaanist, mis räägivad meie olemuse põhjast. Matsi põhi on irooniline pealkiri, põhi on alt ära llöönud, põhja pole. Ütleb, et kirjutab üht arhelugu. Sõdinud autobiografiseerivate tõlgenduste vastu. Tegemist modenistlike romaanidega. Andis insipiratsiooni Viivi Luigele "Seitsmenda rahukevade" kirjutamiseks. (Kuju keset väljakut). Ta distantseerub peategelasest. Sotsiaalse karikatuuri, kergelt karikatuurse varjundiga portree. Internaadimaailm ja kogu ühiskond on kuidagi mingi psüühilise jälje muljunud tegelase psüühikasse. Mis Mihkelsonist võinuks saada kui asjad oleks olnud teisiti? Tegelane hakkab Mihkelsoniga vaidlema. Korter tituleeriti Eesti esimeseks postmodernistlikuks romaaniks. See, mida tol hetkel postmodernismiks nimetatakse,
annaabi.ee 
