kas puudub küllaldane teoreetiline ettevalmistus, või mis eriti halb uurinqud/ekspertiisid tehakse tellimustööna proiekteerimisvigade varjamiseks. Milliste seaduspärasustega, või "mängureeglitega" me tänapäeval peaksime arvestama, kui tahame tungida ranniku keskkonda ja siin ennast õigete ja heatahtlike peremeestena tunda? Arvan, et eeskätt peaksime rannikul tegutsema nii, et me seda äärmiselt omapärast ja kiirelt muutuvat keskkonda ei muudaks halvemaks, ja et see meie insenerliku tegevuse tulemusel ei muutuks halvemaks ka tulevikus. Tegutsegem siis rannikul selliselt, et ka meie järeltulijatel ei oleks põhjust meile midagi ette heita! Konflikt inimene ja loodus: seadusandlusi tuleks järgida, hetkel oskavad arendajad küll inimestele ilusti ära seletada kõik, et oma tahtmist saada. Praeguseks on maakondade juures keskkonnaametid, kes jälgivad, et seaduse punktid oleksid täidetud. Tehakse keskkonnamõjude hindamisi,
" Romaane on ta kirjutanud tosinkond, nagu näidendeidki. "No ja ega ma pole enam poisike ka," sõnab vanameister Postimees Extrale antud intervjuus. Realism ja modernism põimuvad ENN VETEMAA (1936) loomingus. Elulugu Vetemaa on sündinud Tallinnas arhitekti perekonnas. Ta omandas kaks täiesti erinevat kõrgharidust: Tallinna Polütehnilisest Instituudist sai ta keemiainseneri, konservatooriumist helilooja diplomi. Vetemaa enda sõnul andis stuudium TPIs talle insenerliku, kergelt skeptilise ja asjaliku maailmakäsituse, millega huvitavalt liituvad muusikast ja kirjandusest (prantsuse sümbolistid, arbujad) saadud impulsid. Vetemaa valdab kõigi kirjandusliikide vahendeid. Ta alustas luulekogudega, jätkas proosaga ja veidi hiljem äratas tähelepanu näidenditega. Looming Vetemaa paistab silma vastuolusid ja paradokse armastava, kuid nende vahel tasakaalupunkti otsiva vaimu ning eri algeid sünteesiva kujutuslaadiga