terastarindid. Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Inglise parlamendi hoone 1840-60, arh.Ch.Barry Pariisi Ooperiteater, 1861-75, arh. Ch.Garnier Juugendstiili tuntumaid mälestisi: Casa Mila Barcelonas, arh. A.Gaudi. Helsinki pearaudteejaam, arh. E.Saarinen. Laupa mõis, 1911-1913, arh. J.Rosenbaum 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruliste kivist üürimajadega. Valitsevaks
ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL. MODERNISM. Arhitektuur kui keeruline ühiskondlik nähtus seostub alati nii ühiskonna majandusliku baasi kui ka tema ideoloogilise pealisehitusega. 19. saj II poolele alguse saanud muudatused tööstuses ja majanduses mõjutasid otseselt nii inimeste elukorraldust kui maailmapilti. Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid, mida hakati kasutama juba J. Paxtoni poolt ehitatud Kristallpalees, tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus
jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste materiaalsete kehade suhtes. Kõik looduses leiduvad jäigad kehad muudavad väliste mõjutuste tõttu teatud määral oma kuju (deformeeruvad). Nende deformatsioonide suurus sõltub kehade materjalist, geomeetrilisest kujust ja mõõtmeist ning mõjuvaist jõududest. Mitmesuguste inseneriehituste ja –konstruktsioonide tugevuse tagamiseks valitakse nende osade materjal ja mõõtmed selliselt, et nende deformatsioonid mõjuvate koormuste juures oleksid küllalt väikesed. Selletõttu on tasakaalutingimuste uurimisel täiesti lubatav jätta jäikade kehade deformatsioonid arvestamata ja vaadelda neid kui mittedeformeeruvaid ehk absoluutselt jäiku kehi. Absoluutselt jäiga keha all mõistetakse keha, mis säilitab oma geomeetrilise kuju muutumatuna, vaatamata teiste kehade mõjule
annaabi.ee 
