Suvalise jõusüsteemi tasakaal Jõusüsteem on ekvivalentne oma peavektori ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: Fo=0 ; Mo=0. Avaldised esitavad jõusüsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul; skalaarkujul väljenduvad nad järgmiselt: F1x=0; Mx(F1)=0; (y,z). Jõusüsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et nulliga võrduksid jõudude projektsioonide summad kolmel koordinaatteljel ja momentide summad nende telgede suhtes. Inseneriarvutustes on tavaks skalaarsete tasakaalutingimuste kirjutusviisi lihtsustada ja neid esitada järgmiselt: Fx=0; Mx=0 (y,z) Tasandilise jõusüsteemi tasakaal. Tehnikas esineb väga sageli tasandiline jõusüsteem, mille jaoks saab tasakaalutingimusi lihtsustada, kui valida koordinaatteljestik nii, et üks koordinaattasand ühtiks jõusüsteemi tasandiga. Tasakaaluvõrrandite võimalikud variandid: Variant1. Nulliga peavad võrduma kõigi jõudude projektsioonide summad kahel
Detail Detail Detail Joonis 15.1 Eelnevast: Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine detail, mis on vaadeldav sellise vardana Mitteühtlane varras = varda (detaili) kõik ristlõiked NB! Inseneriarvutustes tuleb ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004 228 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS
Kuna paigalseisvale kehale mõjub enne ja pärast jäigastumist üks ja sama jõusüsteem, siis võib V aksioomi väljendada veel teisiti: Tasakaalu puhul rahuldavad mistahes deformeeruvale kehale mõjuvad jõud samu tingimusi mis absoluutselt jäiga keha puhul. Ainult: absoluutselt jäiga keha puhul on need võrrandid nii tarvilikud kui piisavad keha uurimiseks, deformeeruva keha puhul aga ainult tarvilikud kuid mitte piisavad. Jäigastumise printsiipi rakendatakse inseneriarvutustes tegelikult väga laialdaselt. See printsiip lubab tasakaaluvõrrandite koostamisel mistahes muutuvat keha või konstruktsiooni vaadelda kui absoluutselt jäika ning rakendada sellele jäiga keha staatika meetodeid. Kui seejärel osutub, et sel teel saadud võrranditest ei piisa ülesande lahendamiseks, siis koostatakse veel täiendavaid võrrandeid, mis arvestavad ka deformatsioone. 6. aksioom. Sidemete aksioom.
7 8 9 Ru u t 2 x2 m ja o ta tu d k o o r m u s p 10 K o o n d a tu d jõ u d P = 2 x2 xp 11 J o o n is 6 .1 5 V e rtik a a lp in g e ja o tu s ru u d u k u j u lis e v u n d a m e n d i j a k o o n d a tu d jõ u a ll. Arvestades elastse ühtlase isotroopse poolruumi mudeli ligikaudsust pingete arvutamiseks, võib lugeda et selline viga ei ole inseneriarvutustes oluline ja jaotatud koormuse asendamine koondatud jõuga vajaduse korral õigustatud. 6.4 Pinged ribakujulise koormuse all Ribakujulise koormuse puhul on tegemist tasapinnalise deformatsiooni olukorraga. Valemid kujunevad siin oluliselt lihtsamateks kui ruumiolukorra puhul ja ükski pingekomponent ei sõltu pinnase deformatsiooniparameetritest.
annaabi.ee 
