Peensoole tüüpi diarröa Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 24. Mäletsejaliste eesmao ehitus ja funktsioonid. Vats, võrkmik, kiidekas Ei tooda seedeensüüme fermentatsioon mikroorganismide teostatud anaeroobne lagundamine Võimaldab toorkiu, s.o
Virre-ensüümidega mesk.temperatuur tõstetud meskmise lõpuks 75 kraadi.Humalad-aroomi ja maitse kujundajad.Virde koostises pärmide kasvuks vajalikud ained-:fermenteeruvad suhkrud, aminoapped, lipiidid, vitamiinid, anorgaanilised ühendid. Pärmseened. 1)Pindfermenteerivad(S.cerevisiae), 2)põhjafermenteerivad(S.uvarum, S.carlsbergensis). Sporuleerimine-kaks haploidset rakku ühinevad, modustavad diploidseraku, mis võib omakorda paljuneda punugumise teel.pärmikultuuri inokulatsioon-eelnevalt aereetitud virdesse.vajalik pärmi kasvuks käärituse esimeses faasis, et sünteeside lipiide.Pärmi respiratoorne kasv-etanooli ei teki, Pärmi fermentatiivne kasv-tekib etanool.Kõrvalpoduktid- etanool, atseetaldehüüd, kõrgemad alkoholid, glütserool, estrid, ketoonid. Flokuleerimine-pärmi omadus käärituse lõppfaasis aglomeeruda või adhereeruda üksteise külge , moodustades klompe, mis on võimelised käärituskk. Eralduma
perianaalselt/anaalselt. Anogenitaalsete kondüloomide esinemine lastel sageneb, mis on ilmses seoses HPV- infektsiooni sagenemisega täskasvanutel. (Rajangu, Kaur 1999:177) HPV ülekanne lastele võib toimuda mitmel viisil : (Rajangu, Kaur 1999:177) · genitaalkondüloomidega emadelt sünnituse käigus. Sel viisil saadud infektsiooni korral tekivad papilloomid kõris, ilmenedes varases lapseeas; · trantsplatsentaarselt; · autoinnokulatsioon (inokulatsioon - mikroobide või muu antigeense materjali viimine organismi) sama lapse nahal olevatest tüügastest; · heteroinokulatsioon viiruse naha- või genitaaltüübist (seksuaalne või mitteseksuaalne kontakt infitseeritud isikuga). Siin mängib olulist rolli dermatiidi ravimine toopiliste kortikosteroididega Kui analüüsitakse lapse anogenitaalseid kondüloome, tuleb arvesse võtta ühes voodis magamist, ühiste saunalinade ja pesemisvahendite kasutamist.
Meditsiini roll: Mckeowni kriitika- ja meditsiini areng - enne 20.saj algust oli med.äga algeline- tegi küll suuri samme, kuid patsiendi jaoks kasutuid, 19.saj lõpuni jäid trad.kodusünnitused palju turvalisemaks kui sünnitamine haiglas. 1846.võesti tuimestina kasutusele eeter. Enne seda polnud tõsised kehasisesed operatsioonid võimalikud. Kirurgia oli väga algeline(surmus äärmisel suur). Seega meditsiion ei saanud anda tõuget demograafilisele plahvatusele.; inokulatsioon- rõugete pookimine, väga ohtlik ja kallis. Valitseja propageerisid seda(eriti Inglismaal ja Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis- avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel. Elankkond teda ei kuulanud, mees läks lõpuks hulluks, John Snow- 1849 leidsin, et koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust
sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti. Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus, mis oli veidi väiksem kui varauusajal, kuid endiselt suur. Meditsiini roll (Mckeowni kriitika) ja meditsiini areng (inokulatsioon, E. Jenner ja vaktsineerimine, sanitaarsete tingimuste parandamine, Ignaz Semmelweis, John Snow, Louis Pasteur, hügieen, Robert Koch, nakkushaiguste taandumine, uued haigused, koolera pandeemiad). Roll üha suurenes ja nähti, et meditsiin on igati oluline asi. 19 sajandil hakati arusaama, kuidas ennetada haigusi ning tekkis haigete eest hoolitsemine. 18. saj sai alguse ka vaktsineerimine. Mckeown arvas, et Inglismaa rahvaarvu kasv on tingitud pigem majanduslikust kasvust kui meditsiini
malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik.
malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon Inimene genotüüp, vanus (0-veregrupp koolera; lapsed rotaviirus, EPEC), hügieen, maohape (maoresektsioon vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik.
sellest, et sündimus ja suremus hakkas langema ühel ajal(nagu ka Eesti) ning ei toimunud hüpet. Laste suremuse riski vähendas parem toitumine, hügieenitingimuste paranemine, sotsiaalolude paranemine. Peremudeli muutumine väiksemaks tõi kaasa rohkem tähelepanu ühele lapsele ja pakkuda neile rohkem(haridus, hool, etc). Peamised tegurid, miks suremus langes: 1)Vanema ajalookirjutuse järgi paranes arstiabi, meditsiiniteadus, suurem teadlikkus. Seetõttu suudeti surmade hulka vähendada. Inokulatsioon-haigetelt võetud viirus pandi tervele inimese lootuses, et ta põeb selle kergemalt läbi. See meetod levis eriti Inglismaal, aga ka mujal, al 1760ndatest rohkem. Edward Jenner avastas, et ka veiserõugete meetod toimis paremini - vaktsineerimine al 1798. See meetod tõesti aitas inimesi. Seda hakkasid 19.saj alguses paljud riigid toetama, k.a Vene impeeriumis. Umbusk vaktsineerimise vastu väga suur. 1950-1960ndatel Briti meditsiiniajaloolane Thomas Mckeown argumenteeris veenvalt, et enne 19
annaabi.ee 
