Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris
november ● Õppis kiiruisutamist 1938 Olaf Olmanni käe all ● Oli Eesti kiiruisutaja ● NL-i koondises 1963a. ● Hakkas sportima kuni1969aastani 1953 a. Koplis 26. ● Lõpetas 1957 Tallinna algkoolis 22. keskkooli-i ja 1975 Eesti Kehalise Kasva- tuse Liidu ELULUGU ● Võitis Innsbrucki taliolümpial 1500m sõidus kulla ajaga 2.10,3 ja 10000 m sõidus 5. koha ajaga 16.08,7 ● Grenoblei taliolümpial 1500m sõidus 12.–13. koht ajaga 2.07,2 ● 1964 aasta sportlane ● 2001 aastal Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi saaja Saavutused ● Ta on 187 cm pikk ja kaalub 81 kg ISIKLIK ELU Tänan ,et vaatasite
aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim kuulus kuningale teda esindas kohapeal kuberner. Ingl hakkas piirama kolonistide maj arengut, rahumeelset lah ei leitud, 4juunil 1776 võttis ll kontinentaalkongress vasti iseseisvusdeklaratsiooni, 1783.a. lõpetas Vesilles rahuleping sõja, ingl tunnustas 13 koloonia sõltumatust, tekkis uus riik, 1787.a. võeti vastu
ülemastmes, teise haru lõpetanu võib õpinguid jätkata ainult kutsekoolis. Keskkool jaguneb klassikaliseks gümnaasiumiks, reaalgümnaasiumiks ning tütarlaste reaalgümnaasiumiks. Kutseharidus omandatakse rahva- või põhikoolile tuginevais kutsekoolides (1-3 aastat), kutsekesk- ja tehnikakoolides(4-5 aastat). Kõrgkoolides õpitakse 3-5 aastat. Austria suuremad kõrgkoolid on: Viini ülikool, Grazi ülikool, Salzburgi ülikooli ja Innsbrucki ülikool. Austria teadus ja tehinka on arenenud tihedas seoses saksa ning endise Austria-Ungari teadusega. Olulised teadusasutused on asutamisest alates olnud Viini, Grazi, Salzburgi ja Innsbrucki ülikool. Austria alad on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist. Nooremas paleoliitikumis levis sinna Aurignaci kultuur(*Willendorfi Venus), neoliitikumis algul maaviljeluslik paelkeraamika-, hiljem lehterpeekrite kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh
Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära”
pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Grenoble 06.02-18.02.1968 Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu
rakendust nende loodud teooria ja kirja pandud võrrandid leiavad. Postimehest selle kohta infot kogudes leidsin 2004 aasta artikli, kus räägitakse, et teadlastel õnnestus esmakordselt kanda üle infot ühelt aatomilt teisele ilma otsese füüsilise ühenduseta, mis loob võimaluse luua tulevikus ülikiireid ja -turvalisi superarvuteid. «Me suudame nüüd teleporteerida sihilikult nupulevajutusega,» rääkis sellest eksperimendist lähemalt Innsbrucki ülikoolis juhtinud füüsikaprofessor Rainer Blatt. «Seda on tehtud ennegi, kuid mitte nii, et info lõpus alles jääb.» Tema sõnul on saavutatu juures murranguline see, et suudeti kvantteooria aluseid tegelikkuses rakendada. Eksperimentide kirjeldus ilmus eile mainekas Briti teadusajakirjas Nature. Seitsme aasta eest õnnestus teadlastel teleporteerida valguskvante, nüüd suudeti sama kvantolekutega. Kvantolekud on aatomit kirjeldavad füüsikalised
õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7 Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja 5 http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased- taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980 6 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas 7 http://www.omkuld.ee/antson.htm
Aastatel 1952--1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust. Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse. · NSVL osales 1952.a. Helsinki OM-il ja nii ka eestlased esimest korda sund-liitriigi võistkonna kooseisus, kus olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas. · 1964.a. võitis kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena N. Liidu võistkonna kosseisus Innsbrucki Taliolümpiamängudelt kuldmedali. · Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas. · Müncheni Olümpiamängudel (1972) võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak. · Aavo Pikkuus võitis 1976.a. Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus. · 1980.a. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar
istungijärkude avamisel. 1896. a. Ateenas peetud 1 nüüdisaegsete olümpiamängude puhuks komponeeris hümni Spyron Samaras, sõnad kirjutas Kostis Palamas. 1975. a. (teistel andmetel 1985) tunnistas ROK selle ametlikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. Näiteks 1936. a. Berliini olümpiamängudeks ja 1964. a. Innsbrucki taliolümpiamängudeks valiti hümn Richard Straussi teoste hulgast. · Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem on Rok-I ainuomand. Olümpialipp valmistati 1913. a. Priisis. Valgel põhjal on olümpiasümbol 5 omavahel põimuvat rõngast (joonis 1). Orginaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. a. olümpiamängude taasünni 20. aastapäeva tähistamise puhul
sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. • Kiirus-Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirus on võrdne nihke ja liikumisaja jagatisega. • Milliseid järgmisi liikumisi võib lugeda ühtlaseks sirgjooneliseks: a) tennisepalli lend; b) teerulli sõit; c) sörkjooks; d) kiikumine; e) kivi kukkumine; f) lifti laskumine? • Ants Antson võitis 1964. aastal Innsbrucki taliolümpiamängudel kuldmedali 1500 m uisutamises ajaga 2 minutit ja 10,3 sekundit. Millise kiirusega ta sõitis? • Arvuta kiirus keha jaoks, mis asudes hetkel 3 s punktis koordinaadiga 15 m, jõuab hetkeks 8 s punkti koordinaadiga 30 m. • Mitu meetrit sekundis on: a) 72 km/h; b) 90 km/h; c) 75 cm/min? Relatiivsusprintsiip • Relatiivsus teooria aluseks on absoluutkiiruse printsiip, mis väidab, et • kõik vaatlusandmed on suhtelised (relatiivsusprintsiip).
juba antiikajast tuttav, kuid see ei võimaldanud pikemate sõnumite saatmist. Omal moel edastasid informatsiooni ka signaalpasunad ja tornikellad. Informatsiooni edasitoimetamise kiirus sõltus paljuski selle olulisusest. Uudised Pärtliööst Pariisis jõudsid Madridi kolme päevaga, kuigi tavaliselt kulus kulleril selle vahemaa läbimiseks kümmekond päeva. Regulaarse postiühenduse rajas 1490. aastal Franz von Taxis, ühendades tollal keisri residentsiks olnud Innsbrucki Brüsseli, Veneetsia ja Roomaga. Postiteedele rajati kindlate vahemaade, enamasti paarikümne kilomeetri taha postijaamad hobuste vahetamiseks. Innsbruckist Brüsselisse (765 km) liikus regulaarpost tunnitäpsuslikus graafikus parimal juhul viie ja poole päevaga, keskmiselt kuus km/h. Regulaarse postiühenduse loomine lõi eeldused ajalehtede väljaandmiseks. Esimene ajaleht alustas ilmumist 1605. aastal Straßburgis, 17. saj. teisel kümnendil järgnesid Frankfurt, Hamburg, Danzig ja Köln
annaabi.ee 
