ettevõtted ühesse või teise valdkonda spetsialiseeruvad on inimeste poolt loodud. Ehk on loodu mingi ühistegevuse käigus, me oleme teinud mingisuguseid poliitikaid mis loovad ühe või teise tingimuse ettevõtjate jaoks. Klassikalisesks näiteks on Veneetsia, seal puuduvad looduslikud varad või eelised, millega nad saaksid kaubelda, kuid nad olid üks suurimaid kaubavahetus mehhanisme. Nt. Jaapan, Taiwan 2. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? Konkurentsieelised: Siseriiklik nõudlus: kui tahate luua ettevõetet Itaalias või Prantsusmaal vms riigis, siis on võimalik mõelda moe- ja muu kvaliteetkaubanduse peale kuna seal on nii öelda pikemaajaline kogemus-harjumus inimestel selliseid kaupu osta, on kergem leida ka inimesi kes on harjunud selles valdkonnas töötama. Nt. Positiivne Eestis: internet, paljudele on see kätte saadav, sageli on see vaba ja tasuta, paljudel on olemas arvutid. E-teenused
kui innovatsiooni tootmise vahendit, millest tulenevalt on teadmisjuhtimisel kolm väga olulist rolli: · teadmisjuhtimine kui distsipliin, mida on vaja dünaamiliste ehk loovteadmiste omandamiseks, suurendamiseks ning uuenduste väljamõtlemiseks; · teadmisjuhtimine kui ärimudel, mida on vaja teadmispõhiste äriprotsesside kujundamiseks ja loovteadmistega rikastamiseks ning nii organisatsiooniliste ja protsessiliste innovatsioonide tootmiseks; · teadmisjuhtimine kui teadmispõhiste uuenduste tootmise põhivahend teadmispõhise majandusühiskonna kujundamiseks. (Ibid) Nii pakub teadmisjuhtimine ettevõtjale võimalusi uuenduste väljamõtlemiseks ja teadmispõhiste innovatsioonide tootmiseks, et siis lisaväärtuse suurendamise kaudu tõsta ettevõtte efektiivsust ja suurendada konkurentsieeliseid.
toetamine ja muud meetmed. Lisaks sellele pakuvad avaliku sektori tugiorganisatsioonid mitmesuguseid informatsiooni- ja maakleriteenuseid ning samuti võrgustike soodustamise teenuseid edendades nõnda piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonisüsteeme. [1] Kuigi pakkumise meetmed on innovatsioonisüsteemi kaasatud organisatsioonide innovatsioonipotentsiaali tõstmiseks väga olulised, soodustavad innovatsioonide levikut ning selle soovitava kaasnähtusena tootlikkuse kasvu veelgi enam nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad. Siiski on samas oluline rõhutada, et nõudluspoolseid poliitikaid ei tuleks käsitleda pakkumispoolsete meetmete asendajatena. Seega on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad pigem traditsioonilisemate pakkumisepoolsete poliitikate väärtuslikuks täienduseks. Nõudluspoolseid abinõusid võidakse võtta kasutusele
Väike: 10-49 töötajat – 7% ettevõtetest Kesk: 50-249 töötajat – 0,8% ettevõtetest Suur: 250+ töötajat – 0,2% ettevõtetest 6. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes on leidnud mõne seni kasutamata võimaluse ja on teinud selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuleb kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 7. J. Schumpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Ettevõtja rolliks majanduses on innovatsioonide elluviimine. Innovatsioonide põhiliigid: Uue või täiustatud toote juurutamine Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus
piisavalt puhata. Inimesed magavad USAs keskmiselt 6h 31min, UKs 6h 49min ning jaapanis 6h 22min. Kui arvestada, et keskimiselt lõppevad peaod vanalinnas 5.00 hommikul, siis jääb kvaliteetset und inimesel alles keskeltläbi 3h. Mis ei ole kindlasti piisav, et anda tööl endast maksimum. (Johanson, A. 2017) 2 Teine teadustöö keskendus ressursside piirituse mõjudele radikaalsete innovatsioonide suhtes. Selleks võeti võrdlemiseks kaks tähtsat ressurssi, mille roll on üüratult suur kõikides ettevõtetes, teadmised ning finantsid ning kuidas just nende piiritlemine avaldab mõju innovatsioonide arengule. Teadustöö autor püstitas seega ka kaks hüpoteesi: "Intensiivsus, millega ettevõte on võimeline arendama radikaalseid innovatsioone, on positiivselt seotud ulatusega, mida ettevõte kogeb teadmiste piiratusest" ning "Intensiivsus, millega ettevõte on
on vastu võetud uusi poliitilisi otsuseid; mõni innovatsioonipoliitika postulaat pole ennast praktikas õigustanud; innovatsioonipoliitika väljatöötajad on ise ka vahepeal targemaks saanud jne. Sellisel juhul tuleb koostada uus innovatsioonipoliitika variant, mis pole samuti absoluutselt õige ega igavene. 8 Eesti innovatsioonisüteem Eesti Vabariigi Innovatsioonisüsteemi all võib mõista süsteemi või kogumit, mis tegeleb Eestis innovatsioonide välja töötamisega, innovatsioonide ellu viimisega, aga samuti nimetatud tegevuse koordineerimise ja finantseerimisega. Põhiinstitutsioonideks Eesti innovatsioonisüsteemis on ülikoolid, innovatsioone rakendavad firmad ja mitmesugused teadusasutused. (TAKS) annab Haridus- ja Teadusministeeriumile mandaadi riikliku teaduspoliitika teostamiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamiseks
tehnoloogia kasutamise kaudu(õhu saastumine, liigne müra, vibratsioon) Majanduskeskkonna olulisemad komponendid: Majanduskeskkond on majanduslike tegurite kogum, mis mõjutab ühiskonnale ja selle liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmist,jaotamist,vahetamist ning tarbimist. Iseloomusta tehnoloogilist keskkonda: Tehnoloogiline keskkond on ühiskonnas olemasolev teadmiste ja tegevusviiside kogum toodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks ning müügiks. Innovatsioonide tsüklid läbi aegade: Hüdroenergia ,ketrusmasin, raud(esimene tsükkel 60 a. 1785-1845) Auruenergia ,raudtee, teras(teine tsükkel 55 a. 1845-1900) Elekter, kemikaalid,sisepõlemismootor(kolmas tsükkel 50 a. 1900-1950) Naftakeemia,elektroonika,lennundus( neljas tsükkel 40a. 1950-1990) Digitaalvõrk, tarkvara, uus meedia( viies tsükkel Iseloomusta sotsiaalset keskkonda: Sotsiaalne keskkond on inimsuhteid kajastav osa keskkonnast. Selle
inimpsühholoogia, ettevõtete personalid (või selle puudumine), avatus, informatsioon turu kohta, omanike huvid, finantsilised võimalused. 3 Võimekuse ja suhtlusvõrgustiku roll innovatsiooni takistamisel Innovatsioon on alati olnud seotud märkimisväärsete riskidega: ei ole võimalik ennustada uute tehnoloogiate käekäiku ning ei saa kindlustada, et kliendid võtavad uued tooted vastu. Ebaõnnestunud innovatsioonide rakendamine võib aga innovatsioonide suhtes tekitada firmadele või inimestele uuenduste vastu ebausu ning ettevõte ei pruugigi enam edaspidi olla innovatiivne, vaid justkui jääb loorberitele puhkama. Veel halvem on aga olukord, kui ettevõttes hakatakse uuendustesse suhtuma negatiivselt. Hetkel prooviks rohkem keskenduda ettevõtete võimekuse ning firmade suhtlusvõrgustiku rollile innovatsiooni takistamisel.
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid
Kaasajal on juurdepääs infole kättesaadav pea igaühele. Võimalus reaalajas saada igat tüüpi informatsiooni on radikaalselt muutnud majanduse olemust ja ettevõtluskeskkonda. Salongi kohta info on olemas internetis. Kõik ettevõtted, sõltumata oma suurusest, tüübist või asukohast, kasutavad oma töös mingil kujul kaasaegset tormiliselt arenevat tehnoloogiat. Ettevõtlust mõjutavat neli põhilist tehnoloogilist trendi on järgmised: tehnoloogiliste muutuste kiirenemine, innovatsioonide kommertsialiseerumine, suurem teadmusmahukus ning arusaam, et kaasaegse infotehnoloogia kasutamine on eduka äritegevuse nurgakivi. Innovatsioon on loova idee kasutuselevõtt ja selle muutmine tooteks/ teenuseks, mida saab kasutada või müüa. Üheks innovatsioonide kommertsialiseerumise mõõdupuuks on üha kasvav patentide registreerimine. Tänapäeva majanduse kolmas liikumapanev jõud on globaliseerumine. Globaliseerumine
millele kasvatusteadlane traditsioonides peituvat vaimu omastab, ent ometi ei saa alahinnata vähemalt püüdlusigi hoida au sees ja elus vanu kombeid. Paari aasta taguses Õpetajate Lehes on veel üks kasvatusteadlane, Maie Tuulik, kirjutanud: ,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause." Kuidas aga saavutada tasakaalu traditsioonide ning innovatsioonide vahel, selles on küsimus. Eudaimonistlikult kollektiivset õnne tagada nii, et leiduks kuldne kesktee ja kõik osapooled oleksid rahul, pole vist siiski võimalik. Suurte uuenduste tuules võib vaat et täielikult kaduda igasugunegi tahtmine endisest kinni hoida. Mis jääb siis järgi meist endist, eestlastest, kui viie rikkaima riigi hulgas lõpuks troonil istudes üle õla vaadata ning seal vaid traditsioonide varemeid näha? Vastus on lihtne ääretu kurbus.
249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+ töötajat), 99.8% kokku SME (0-249 töötajat). 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõni seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. Schumpter jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või „uutest kombinatsioonidest“. Majandussüsteemides esinevad vahel
Oli esimene, kes tunnustas ettevõtja otsustavat rolli eraomandil baseeruva ühiskonna majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel
Ent kuidas otsustada, mis rikastab ja mis risustab meie keelt? Vähemalt esmakasutaja meelest on iga uus sõna vajalik: kas siis uut mõistet tähistama, tähendust täpsustama või lisama keelel ,,värvi ja vürtsi". Keelekasutajal on olnud aega kohaneda uue ja pidevalt muutuva keelega, keeleuurijatel on aega neid samu muutusi jälgida ning keelehooldajate aega harida. Uudse sõnavara korpus sündis keeletarvituse pideva jälgimise ja uuendite ajatasa registeerimise käigus. Sellist innovatsioonide kogu meil pole, kuigi uut sõnavara on pidevalt registeeritud uute õigekeelsussõnaraamatute tarvis. 1990. aastate uudissõnadest püüdis üldkeelele ning kirjakeelele olulise osa registeerida ÕS 1999. Eraldi loendit uuemast sõnavarast ei koostatud, kuigi viimane õigekeelsussõnaraamat ilmus aastal 2006, kuhu lisati uuemaid sõnu. ÕS 1999 ettevalmistamine käis ajal kui iga päev võis tuua midagi uut ja koostajatel oli raske otsustada, mida võtta ja mida jätta
Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus. 92% mikroettevõtted, 7% väikeettevõtted, < 1% keskettevõtted, 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ärakasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks oli vaja raha, inimesi, tootmisvahendeid ja uut organisatsiooni. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Ettevõtjate innovatsioonide rakendamise abil tagatakse majandusareng. Innovatsioonide liigid: uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine
Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt · uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi
- Keskettevõte – 50 – 249 töötajat, < 1% - Suurettevõte – 250 + töötajat, 0,2% 6.R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon (nn Cantilloni ettevõtja). 7.J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Innovatsioonide põhiliigid: - uue või täiustatud toote juurutamine - uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus - uue turu avamine - uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
KODUNE ÜLESANNE: SEMINARIKS "INNOVATSIOONI LIIGID" VALMISTUMINE: Valmistu selgitama kursusekaaslastele järgmiseid teemasid: 1. Innovatsiooni liigid. Kõige põhilisemad Shumpeter neli innovatsiooni tüüpi on (Oslo Manual): · Tooteinnovatsioon (Product) on uue või oluliselt parandatud kvaliteedi või kasutusvaldkonnaga toote või teenuse tutvustamine turul. See sisaldab endas olulisi uuendusi tehnilistes iseärasustes, komponentides ja materjalides, ühilduvas tarkvaras, kasutussõbralikkuses või teistes funktsionaalsetes näitajates. · Protsessiinnovatsioon (Process) on uue või oluliselt parandatud tootmis- või kätte toimetamis meetodi loomine. See sisaldab endas olulisi muudatusi tehnikas, varustuses ja/või tarkvaras. · Turundusinnovatsioon (Market) on uue turundusmeetme kasutusele võtmine, mis toob endaga kaasa olulised muutused toote disainis või pakendamises, toote paigutuses, promotsioonis ...
Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt · uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi
Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid uue või täiustatud toote juurutamine uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus uue turu avamine uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi
Oli esimene, kes tunnustas ettevõtja otsustavat rolli eraomandil baseeruva ühiskonna majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel
arvu järgi)? 92% Mikroettevõte 0-9 töötajat 7% Väikeettevõte 10-49 <1% Keskettevõte 50-249 0,2% Suurettevõte 250-... VKEd 0-249 6. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Richard Cantillon (1725) – ettevõtja on isik, kes leiab mõne seni kasutamata võimaluse ja teeb seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuleb kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 7. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. A. Schumpeter – ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Innovatsioonide põhiliigid: - Uue või täiustatud toote juurutamine - Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus - Uue turu avamine - Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Руководство предпринимателя по Шемпетеру. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid. Виды инноваций uue või täiustatud toote juurutamine/Внедрение нового или дополненного товара uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus/Внедрение новых методов производства uue turu avamine/Открытие нового рынка
2011. aastal osales konkursil Eestist taas 8, ühtekokku 80 avaliku ja erasektori organisatsiooni kolmest riigist. Auhinnasaajate esmase hindamise tegi Eesti Kvaliteediühing, kus hinnati laekunud projekte EFQMi metoodika alusel ja lisati juurde eksperthinnangud. Nii ettevõtete kui avalike sektori organisatsioonide kategooriast valiti välja 2 finalisti ning saadeti omakorda hindamiseks Soome kvaliteediauhinna Excellence Finland züriile, kes valis välja iga maa võitjad. Tunnustades Eesti innovatsioonide väga kõrget maailmataset otsustas žürii avaliku sektori katergoorias anda erandkorras kaks auhinda - Haigekassale digiretsepti ja Maksu- ja Tolliametile kliendipõhise ettemaksukonto väljatöötamise ja rakendamise eest. Ettevõtete kategoorias võitis auhinna Wihtla OÜ Eesti Posti klienditagasisidesüsteemi ELS Excellence loomise eest. Haigekassa osales kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursil esimest korda ning võitis
tekivad sellised probleemid nagu: 1) Tootmine ei ole efektiivne. Kui tuleb valida erinevatest tootmisviisist, siis reeglina valitakse see, mis on traditsiooniga kooskõlas ja efektiivsus sellel juhul läheb tagaplaanile. 2) Isearenemise stiimul on väga madal, sest rahaline järg ja seisund ühiskonnas määrab inimese päritolu traditsioniliises majanduses (aadelkond ja alamrahvas). Kõrgematele astmetele on peagu võimatu kerkida ja motivatsioon kaob ära. 3) Innovatsioonide tase on armetu, sest uued tehnoloogiad tülitsevad olemasolevate viisidega ja jäetakse kõrvale. Lisaks sellele valitsemisvõim alati takistab muudatuste ilmumist, sest see ohustab võimu. (Nt. Konflik kiriku ja teadlaste vahel). 4) Inimestele, kes on erinevatest regioonidest on väga raske suhelda omavahel, sest nende väärtused ja tavad on niivõrd erinevad seetõttu tekivad konfliktid ja sõjad. Analüüsides
raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Ettevõtja Omanik-juht Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. Kasvuettevõte Elustili-ettevte J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Kiired muutused ,,Mugav" aktiivsuse tase Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad
kõigiga ühenduses. Tagajärjeks on lokaalsuse kadumine, ent läheduse säilimine. Tehnoloogiate kodustamine Tehnoloogiate kodustamine on sotsiaalse konstruktivismi üks alasuundi, mille põhilises fookuses on erinevatele tehnoloogiatele kasutajate poolt omistatud roll ja tähendus. Uurijaid ja uurimusi on olnud mitmest erinevast fookusest. Majandusliku mudeli uurijana on tuntuim ehk Everett Rogers (1995), kes räägib tehnoloogiate omaksvõtust innovatsioonide levimise märksõnade kaudu, kodustamise ja kodukeskkonna põhiliste teoreetikutena tuntakse Roger Silverstone, Eric Hirschi ja Norra uurijaid Merete Lied ja Knut Sørenseni. Rogersi puhul räägitakse põhiliselt innovatsioonide leviku S-kurvist (vt Joonis 3), mis räägib sellest, kuidas sõltumata tehnoloogiast on võimalik eristada neli faasi – tehnoloogia ilmumine, kiire kasv, aeglane kasv ja küpsus. Joonis 3: Innovatsioonide leviku S-kurv http://my.dreamwiz
Jakobsoni liigne enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson hakkas üle võtma rahvuslikke seltse. Aastal 1881 valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri. Tema surm vapustas kõiki. ERAKONDADE TEKE JA 1905. AASTA REVOLUTSIOON 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale
• Pidas ja kirjutas kolm isamaa kõnet • Elu lõpupoole pühendus ta poliitikale Rahvusriigi hääbumine: Hurda ja Jakobsobi võimuvõitlus. Algas ka venestus, mis süvendas kriisi veelgi. Balti erikord lõpetati. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest?: 1. Industrialiseerimine ja linnastumine 2. tootmise ja tarbimise kasv 3. tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt 4. infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng 5. poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. Kuhu tekkisid nendeharude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse (Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Valga)
olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsiooni-süsteemide edasiarendamine. Enamik innovatsiooni leiab aset järkinnovatsioonis ehk samm-samuliselt parandatakse tooteid teenuseid ja protsesse. Inkrementaalne innovatsioon- kui on tegemist komponentide täiustamisega. Nt arvutitootjana müüte arvutit millel on kõvaketas sees teatud mahuga ja samas pakute tooteid kus kõvakettamaht on suurendatud. Innovatsioonide tüpoloogia · uus toode/teenus (tooteinnovatsioon); nt. Iphone Kui ettevõte tuleb välja enda jaoks välja uue olulise toote või teenusega nimetatakse seda tooteinnovatsiooniks. · muutused ettevõtete tootmisprotsessis (protsessiinnovatsioon); Nt. Amazon Võib osutada sama asja mida eelevalt, aga kasutades täiuslikumat toomisprotsessi selle jaoks. · muudatused ettevõtte struktuuris ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon); nt. Zara
turgude. Samas, turgude taga on toodete tarbijad (nõudlus) ja tootmissisendide tarnijad (võivad olla nii ettevõtted kui organisatsioonid, nt teised firmad), nende eelistused ning piirangud, millega nad silmitsi seisavad. Majandusteadlaste hulgas on kasvav arusaam, et tähtsad on ülikoolid, valitsusepoolsed finantseerimist pakuvad agentuurid, standardid, pangad ja pangandussüstem, seadusandlus, jne. Eri riikides on erinevad ka kõik need faktorid. 10.Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? Tugev kohalik ,,nõudlussurve" teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi, eriti kui nõudlus sõltub klientidega näost näkku suhtlemisest. 11.Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel? Väga palju sõltub just riigist, millist võimalusi ta arenemiseks pakub.Investeerimistegevused, mis loovad innovatiivseid võimalusi seadmete ja tootmissisendite kohalikele tarnijatele. Riiklikud arendusalased kompetentsid, ettevõtlussektori
saastamise kulud kokku kõige minimaalsemad. See on antud joonisel ülemise kõvera madalpunktis. 5. Mis on innovatsiooni võimalikkuse rada ja kuidas seda arvestatakse innovatsiooniprojektide rahastamisel? (2 p.) ● Innovatsiooni võimalikkuse rada ehk IPF (inglise keeles: innovation possibility frontier). Tegu on kriitilise minimaalse RD (inglise keeles: research and development) mahuga, et innovatsioon realiseeruks. ● On võimalike innovatsioonide ülemine piir antud ajavahemikul. RD-st tulenev keskmine tulu alguses suurem ja hiljem väheneb kui liginetakse innovatsiooni võimalikkuse radadele; ● Kahanev tulu RD-st on seotud praeguste teadmiste hulgaga (piiratusega). 6. Mis on monopoli poolt rakendatav hinnadiskrimineerimine? Selle tingimused, kasu ja üks näide. (2 p.). ● Hinnadiskrimineerimine on tavaelus sagedane juhus. Hinnadiskrimineerimisega
3 Valikulised küsimused:........................................................................................................8 Vaheeksami küsimused: 1. Palun kirjeldage toote-, protsessi-, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni, sealjuures eristades kõikidel juhtudel nii radikaalset kui inkrementaalset (järk- järgulist) lähenemist. Lisaks selgitage igat juhtumit illustreeriva näitega Eesti ettevõtlusest lähtuvalt (kokku 8). On olemas erinevad innovatsioonide tüpoloogiad. Eristatakse toote-, protsessi-, organisatsiooni- ja turundusinnovatsiooni. Kui ettevõte tuleb välja enda jaoks olulise uue toote või teenusega ja see erineb oluliselt seni pakutavast, siis on tegemist tooteinnovatsiooniga. Toode või teenus peaks hõlmama endas muudatusi tehnilistes tingimustes, komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras või muudes funktsionaalsetes omadustes. Tooteinnovatsioone müüakse otse tarbijale,
Vt. joonis 11.3 investeeringute nõuduluskõver. Mida madalam intressimäär, seda suurem on investeeringute nõutav kogus. Nihete ja muutujate omavaheline seos sarnane nagu tavalise nõudluskõvera puhul. Investeeringute determinandid ehk investeeringute mõjutajad nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust kas suurendades või vähendades: *investeeringutest oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär (%) inflatsiooni % Vt. joonis 11.4 Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa
uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte hangitud teadmiste ärakasutamisel. Üldiselt võiks aga innovatsiooni defineerimisel arvestada nelja dimensiooni sisu (mis on uus?), subjektiivsust (kelle jaoks uus?), protsessi (kust innovatsiooni protsess uudsus algab ja kust lõppeb, milline see protsess on, mis sammudest see koosneb vms?) ja normatiivsust (kas uus tähendab ka majanduslikku edu?). Enne innovatsioonide erinevate liikide käsitlemist tuleb selgeks teha erinevused leiutise ja innovatsiooni vahel. Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist. Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis
õlitööstus, metalli-ja puidutöötlemine, vajavad selleks tegevuseks olulise varustuse tootmist. Enamus ressurssidele baseeruvast ja arenenud tööstusest vajab ka laialdaselt tuntud ja arenenud tehnoloogiat. Nende vajadused ei ole otseselt innovatsioonidega seotud, pigem on nad huvitatud kapitalimahutustest ja resursside kvaliteedist. Innovatsioonid tulevad firmadest, mis ei ole otseselt tegevad ressursside sektoris. Need kui varustajad on sageli paljude innovatsioonide autoriks. Selle sektori tööstusettevõtted omavad usaldust pigem ressursilistesse võimalustesse, kui innovaatilistesse, ning jätavad viimatimainitu nende maade tegevusalaks, kus loodusressursse nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt napib. Kanada tööstus võtab ssejärel endale tarviliku sealt üle. Kanada tööstus ekspordib kolmandiku toodetest, kolmandiku tarbitavast kaubast moodustab import. Välismaiste firmade osalus tööstuses on väga suur, 1981
Tekkivad ka uued tooted, mis ei pruugi olla seotud eratarbimisega vaid on ettevõtetele. Innovatsioonimudelid. Ehk kuidas need kokkupandult töötavad. Lineaarne innovatsioon on puhtal kujul tegu otsese, üks asi järgneb teisele. Innovatsioonid suletud keskkonnas võivad teineteisest sõltumatult ka toimuda. Näiteks raadio või aurumasina leiutamine. Lineaarsed innovatsioonid teatud hetkel kohtuvad. Tehakse kahest poolpidusest aurumasinast korralik aurumasin. Innovatsioonide allikad: Ettevõttesisesed: Omad IT vennad hakkavad ettevõtte sees lahendusi looma Sisene annab seda, et kontrollid ise kogu protsessi ja saate seda ilusti hiljem ka müüa. Ettevõttevälised: Keegi väljastpoolt panka hakkab välja töötama internetipanka. Ettevõte peaks kombineerima sisemisi ja väliseid allikaid. Põhiline on info, ei pea sealt valmis lahendust võtma, mingeid nüansse lihtsalt üle võtta. Innovatsioon ja koostöö Kombineeritakse ikkagi informatsiooni
· masstootmise siirdamist arengumaadesse, · energiakandjate hindade kasvu, · moevoolude muutusi (sisuliselt innovatsioone) ja muid tegureid. 10. VÄIKEETTEVÕTLUSE ROLL NÜÜDISÜHISKONNA ARENGUS Väikeettevõtlusele omistatakse. Väikeettevõtlusel on eripärad, mis võimaldavad täita erilisi rolle majanduses jm ühiskonnaelu valdkondades paremini kui muud taolised institutsioonid (sh suurettevõtlus). Väikeettevõtluse rollidena nähakse: · innovatsioonide levitamist, · tööpuuduse likvideerimist (st tööhõive tekitamist), · paindlikkust, · ühiskondliku stabiilsuse kindlustamist, · varimajanduse osatähtsuse tõstmist, · riikliku regionaalpoliitika vahendina toimimist, · õppiva majanduse ja piirkondlike konkurentsieeliste kujundamist. 11. ETTEVÕTLUSPOLIITIKATE TÜÜBID (Lundström & Stevenson 2001): · Väikeettevõtluspoliitika laiendus (extension), kus lisandub laiema ettevõtluspoliitika elemente;
12. Innovatsioon ja ettevõtte suurus ning asukoht. INNOVATSIOON seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioon ja ettevõtte suurus: - VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. - Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel. - VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht: - Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley). - Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. - Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 13
Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ostad kaupa mingi hinnaga sisse, kuid ei saa kindel olla väljamüügihinnas! Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. Ettevõtja = riskija. Oli suur mõju füsioraatide koolkonnale, kes usukusid põllumajanduse suurt tähtsust. Tunnustas ettevõtja rolli eraomandil baseeruva ühiskonna arengus. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. lk10- NB! loeng 2 slaidid! (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Majandussüsteemis on energiat, mis viib turud tasakaalust välja. Märkimisväärne: majanduskasv ei tulene niivõrd kapitali akumulatsioonist kui innovatsioonist ja uutest kombinatsioonidest. Kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana
· Innovatsioon nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. · Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või · sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioonide vajadus: · Konkurentsijõud suruvad peale. · Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed
üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti- vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur;
sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents – pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? Innovatsioon on sageli väljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetõttu ei loo pelgalt kohalik nõudlus innovatsiooniks vajalikke tingimusi. Konkurentsivõitlus julgustab ettevõtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest vastasel juhul satuks ohtu nende olemasolu. Tugev kohalik nõudlussurve teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi. Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused:
Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 5. Innovatsioon ja ettevõtte suurus ning asukoht. Innovatsioon ja ettevõtte suurus • VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. • Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel. • VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht: • Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley). • Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. • Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 13. Ärimudel
andmiseks. Esimesed linnad ei ole kindlasti oma staatuse saamisel n.ö. ühel pulgal tänapäevaga, kuid ka neil on omad erisused, mis muutis lihtsa asula linnaks või linnriigiks. Linnriik on väikeriik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest ning selle juurde kuuluvast maa-alast. Linnuste ning muude mäe otsa ehitatud linnriikide puhul see maa-ala sageli puudub.[2] 5.2 Linnalise eluviisi kujunemine Pole selge, kuhu paigutub linnade rajamine teiste innovatsioonide (loomade kodustamine, taimede kasvatamine ja kaubandus) kõrval. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal. Et aga osutub, et linnade ja kaugkaubanduse algus võivad olla palju varasemad, kui seni arvatud, on mõned uurijad selles eelduses kahtlema hakanud. On ka teooria, mille kohaselt linnad on tekkinud kaubanduse tõttu ja põlluharimine linnade toiduvajaduse tõttu. Mõned uurijad kahtlevad esimeste linnade
Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Kolme liiki alustavad ettevõtted (1. loengu 20. slaid) 1)Palgale orienteeritud ettevõte, 2) elustiili ettevõte, 3) uuenduslik ettevõte 4. J. Schumpeteri, D. McClellandi ja D. Birchi panus ettevõtluse ja ettevõtja käsitlusse. J.Schumpeter: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest, mida teostavad ettevõtjad. Innovatsioonide liigid: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland: Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuseomaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega)
inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? 4 Innovatsioon on sageli väljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetõttu ei loo pelgalt kohalik nõudlus innovatsiooniks vajalikke tingimusi. Konkurentsivõitlus julgustab ettevõtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest vastasel juhul satuks ohtu nende olemasolu. Tugev kohalik nõudlussurve teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks
Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus, kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnat ja kui on loodud suur hunnik alternatiive hakatakse valima parimat. 24. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eelised eri tüüpi innovatsioonide loomisel VKE-d on innovaatilisemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem 25. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt. Silicon Valley) Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel Lähestikku paiknevate VKE-te kogumite korral toimub „kollektiivse õppimise“ protsess, kas teadlikult või alateadlikult 26
kiviarhitektuuris näha metalli- ja puutööle sobivat ja puuarhitektuuris kiviarhitektuuri elemente. Peamiselt ehitatakse Saksamaal losse, millest olulisim on Heidelbergi loss, kuid ka mitmeid kodanlikke hooneid (nt Kölni raekoda). (Vaga 2004: 520) BÖÖMIMAA KUNST Sarnaselt Prantsusmaaga, saab juba 14. sajandil alguse eelaimdused tulevast renessansist ka Böömimaal, millest arenes edasi renessanss. Selle 50 aasta jooksul, mis jäid Jean Pucelle’i innovatsioonide ja Internatsionaalse stiili tekkimise vahele Pariisis, Dijonis, Bourgesis ja Angersis, arenes välja uus oodatud kunstivool Böömimaa pealinnas Prahas. Selle algatajaks oli Charles IV (1316-1378), kelle eesmärgiks oli muuta räämas Slaavi linn valgustatud õukonnakeskuseks, rivaaliks teistele Euroopas. 1323. aastal saadeti Charles Pariisi, Charles IV Valois’ õukonda, kus noor prints sattus Prantsuse õukonnast nii suurde vaimustusse, et ta õppis
uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. 15.Innovatsioon ja ettevõtte suurus. • VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. • Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel. • VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 16.Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley). Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 17.Ärimudel. Osterwalderi ärimudeli käsitlus. 4 põhiosa:
annaabi.ee 
