Tagumisel kimbul on paksend – spinaalganglion (selles on tundeneuronite kehad – ajju lähevad vaid nende neuronite jätked). Neid kimpe nimetatakse spinaalnärvi juurteks, sest iga eesmise ja tagumise ühinemisel tekib spinaalnärv, milles on niisiis 4 tüüpi kiude – SM, VM, VS ja SS. Spinaalnärvi algharud: Juurte ühinemisel tekkinud spinaalnärv väljub seljaajukanalist ja hargneb kohe 4-ks: 1.Kelmeharu – väike haru, läheb tagasi seljaaju kanalisse ajukelmete jne. innerveerimiseks. 2.Ühendusharu(d) – 1 või 2 haru, mis ühendavad spinaalnärvi sümpaatilise piiriväädiga (vt. VNS) 3.Selgmine- e. dorsaalharu – läheb seljale selja autohtoonsete lihaste ja naha innerveerimiseks. 4.Kõhtmine- e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1
3.2.3 N. stapedius Lähtub näonärvikanali 3. lõigust m. stapediusele. Tegeleb heli ülekande summutamisega. 3.2.4 Lõppharud Innerveerivad miimilisi lihaseid. Eralduvad närvitüvest peale seda, kui see väljub näonärvikanalist foramen stylomastoideumi kaudu.Lõppharud levivad 3. suunas: a) N. auricularis posterior: suundub taha, innerveerib m. auricularis posteriori ja m. occipitalist. Sisaldab ÜSA kiude välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks. b) R. digastricus: suundub alla, innerveerib m. digastricuse tagumist kõhtu ja m. stylohyoideust. c) Näoharud: moodustavad gl. parotidea plexus parotideuse (sellega ühineb n. auriculotemporalis, mis annab üsa kiude, ja IX närv, mis annab parasümp. kiude gl. parotidea innerveerimiseks). Innerveerivad: m. frontalis, Kõrvaübruse lihased: m. auricularis superior Silmaübruse lihased: m. orbicularis oculi üla-ja alahuule lihased: m
sisaldab üsa kiude välise kuulmekäigu, 4 kõrvalesta, kõrvataguse naha innerveerimiseks. · R digasticus suundub alla, innerveerib m digastricus'e tagumist kõhtu ja m stylohyoideus't. · Näoharud suunduvad ette ja anstomoseeruvad
2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3. N stapedius m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine, kuna heliülekande summutussüsteem on häiritud). 4. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid · N auricularis post m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks · Ramus digastricus m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus · Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma
annaabi.ee 
