põhjal oletada, mil määral on vähenenud ajukoore innervatsioon näo motoorsele neuronile. Siit tulenevalt on ülemised lihased ka vähem mõjutatud, kuna nad ei saa ajukoorelt nii tugevat innervatsiooni. Samuti selgitab see, miks kahjustuskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad motoorsed neuronid kaotavad oma funktsiooni-see tuleneb sellest, et nad on kõige enam sõltuvad just otsesest kontralateraalsest ajukoore innervatsioonist ning allesjäänud ipsilateraalne ajukoore innervatsioon on ilmselt ebapiisav nende funktsiooni toetamiseks. Ajukoorest tuleneva innervatsiooni vähene kaotus alumistele näo motoorsetele neuronitele, mis paiknevad haiguskolde suhtes ipsilateraalselt, kompenseeritakse allesjäänud ning palju tugevama innervatsiooniga kahjustamata hemisfääri poolt. On võimalik, et haiguskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad alumised
Maksahaigused ja neeruhaigused mõjutavad kliirensit. b) Kõrvaltoimed: ▪ positiivne krono- ja inotroopne efekt südamele ▪ KNS stimulatsioon ▪ gastrointestinaalsed häired - kõhulahtisus • Aminofülliin e. eufülliin (Aminophyllinum s. Euphyllinum) – ei saa rakendada ambulatoorselt, ei saa anda haigele, kuna kergelt võimalik üle doseerida. • Toimivad kôikide elundite silelihastesse, olenemata nende innervatsioonist. • Bronhospasmi lôôgastamiseks kasutatakse intravenoosselt. • Bronhodilatatsiooni tekkemehhanism ei ole selge: ▪ Inhibeerivad cAMP- või cGMP- fosfodiesteraasi? ▪ Adenosiini retseptorite antagonist (Teofülliin) ▪ Blokeerivad Ca²-kanaleid? (Enprofülliin) 1.3. M-kolinoretseptori antagonistid (ipratroopium). Ipratroopiumi toimemehhanism ja kõrvaltoimed (vt Koliinergilist ülekannet mõjustavad ained). M-kolinoblokaatorid:
Kui veresoone seina pinge suureneb > aferentne arteriool aheneb. Kui veresoone pinge väheneb > aferentne arteriool laieneb. Müogeense refleksi innervatsiooni pool – pre-glomerulaarsetes arterites ja arterioolides toimub veresoonte silelihasrakkude depolarisatsioon - pingesõltuvad kanalid avanevad ja kaltsium siseneneb mööda kaltsiumikanaleid, see stimuleerib silelihasrakke kontraheeruma. Müogenne refleks on sõltumatu neeru innervatsioonist, kuid seda võivad mõjutada keemilised mediaatorid (NO). * tubuloglomerulaarne tagasiside – tubuloglomerular feedback – algatatakse, kui voolumaht neerus muutub. Jukstaglomerulaarses aparaadis on Macula densa epiteelirakud, need asuvad distaalses vääntorukeses. Kui filtratsioon suureneb, siis suureneb ka torukeses vedeliku maht, Henle lingu ülenevas jämedas osas suureneb suurema vedelikumahu tõttu NaCl viimine Macula Densa (MD) rakkudeni
annaabi.ee 
