Mida kartis keskaja talupoeg
paljastada. (Saard, 2005). Äkki ühinedes valdeslastega, loobudes rikkustest, liikudes ja
jutlustades, ei puutunud neid kurat. Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei
saanud kurat neid enam kätte?
Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid
epideemiaid, ta kartis oma isandat, kes tihtipeale tõukaski ta nälja äärele. Ta kartis nõiaprotsesse,
sest kadedaid keeli võis olla kõikjal, ta kartis ka inkvisitsioonikohust, sest ketserina ei meeldinud
ta kirikule. Usk parematesse võimalustesse, hirm kuradi ees, sundis teda aga ketserlusele.
Talupoja elu oli just kui suletud ringi kõik mõjutas kõike. Üks hirm asendus teisega vaid usk
Jumalasse, töö, mis andis lunastuse tõi neile helgemaid päevi.
Kasutatud kirjandus
Andresen, C. Ritter, A. M. Kristuse ajalugu I/2. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2000. Lk 156-157
Goff, L. J. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2000. Lk 319-335, 413-415
Goff, L