1. Hapniku meetod Kasutusele võtsid Gaarder & Gran, 1927. Mõõdetakse fotosünteesil ja hingamisel hapniku hulga muutust. Eksponeerimise aeg varieerub mõnest tunnist ööpäevani. Kolm pudelit: 1. hapniku algseisu fikseerimine (A) 2. Hele pudel (H) 3. Tume pudel (T). 2.1 Heledas pudelis toimub fotosüntees ja hingamine (respiratsioon). 3.1 Tumedas pudelis toimub hingamine (respiratsioon). · Mõõdetakse hapniku hulk heledas pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist (H): H-A = puhas- ehk neto-produktsioon (N) · Mõõdetakse hapnik hulk pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist tumedas pudelis(T): A-T= hingamine · Koguproduktsioon (neto-produktsioon + hingamine) = hele pudel pärast inkubeerimist-tume pudel pärast inkubeerimist). Tulemused arvutatakse: H-A = puhasproduktsioon e netoproduktsioon (N) A-T = hingamine e respiratsioon (R) N+R = (H-A) + (A-T) = H-T = koguproduktsioon ehk assimilatsioon 4
Tehnika: Tsisternid Torupastöörid Plaatpastöörid Ekstra õhukesekihiline termiline töötlus 6 Säilivusaeg: 10 päeva temperatuuril 4°C Alternatiivsed meetodid: Temperatuur+mikrolainetöötlus: 72°C, 2450mHZ Raadiolainetöötlus: 20-70kHZ; 30-40kV/cm Kuumtöödeldud piima mikrobioloogilised nõuded: Kõrgpastööritud piim: Pärast 5 päevast inkubeerimist temperatuuril 5°C mesofiilseid aeroobe <50 000CFU/ml, ei leidu kolivore, L.monocytogenest, Salmonellat Ultrakõrgpastööritud piim: Pärast 15 päeva inkubeerimist temperatuuril 30°C mesofiilseid aeroobe <100CFU/ml, ei leidu kolivorma, L.monocytogenest ega Salmonellat Kui termiseeritud piima valmistamiseks kasutatavat lehmatoorpiima ei kuumtöödelda 36h jooksul pärast ettevõttesse saabumist, tuleb määrata mikroorganismide arv toorpiimas temperatuuril 30°C
Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe turgutuspiirkond on Atlandi ookeani põhjaosa. Siit läheb ta kudema Euroopa jõgedesse. Varem oli lõhe väga arvukas kõigis Euroopa jõgedes, kus leidus sobivaid koelmuid. Hüdroehitused, jõgede reostamine kommunaal- ja tööstusheitvetega ning eriti ülemäärane püük on viinud selleni, et praegu on lõhede arvukus märgatavalt vähenenud. Lõhevarude säilitamiseks kasutatakse ulatuslikult marja kunstlikku viljastamist ning inkubeerimist spetsiaalsetes haudemajades. Lõhede tulek jõgedesse on küllaltki komplitseeritud. Barentsi ja Valgesse merre suubuvatesse jõgedesse tuleb augustist jäätumiseni suur sügislõhe, kelle sugunäärmed on vähe arenenud. Jõkkeränne katkeb talve saabudes. Osa sügislõhet, kes ei jõudnud jõkke tungida, talvitub suudme-eelsetel aladel ja tuleb jõkke kohe peale jääminekut. Seda lõhet nimetatakse "jääjärgseks". Sügislõhe veedab jões aasta, ei toitu ja
Ensümaatiline roll( reniin) Proteaaside inhibeerimine(a2-makroglobuliin) Antioksüdatiivne roll( albumiin) 15.ELISA Ak määramine seotud ensüümaktiivsuse kaudu. Põhivariant on topeltantikehade meetod. Nt kui on vaja teatud hormooni olemasolu rasefa uriinis. Võtakse plaadi, kus in testitavale hormoonile Ak, mõni tilk uriini. Peaks tekkima Ag-Ak reaktsioon. Nüüd lisatakse testitavale hormoonile spetsiifilised Ak, mille küljes on mingi ensüüm. Peale inkubeerimist ja pesemist lisatakse selle ensüümi. Tema toimel tekib värviline produkt, mis määrab testiva hormooni olemasolu uriinis.
kad sisaldavad sageli eelrikastamist või "taaselustamist", selektiivset rikastamist puljongis ning kultiveerimist selektiivsetele agaritele, millele järgneb tüüpiliste kolooniate identifitseerimine. Tüüpiliste kolooniatega tehakse täiendavalt biokee- milised või muud testid, lähtuvalt metoodikast. "Taaselustamisel" tuleb arvestada sellega, et kahjustatud rakud on tundlikud selektiivsete ainete ja inhibiitorite suhtes. "Taaselustamine" võib hõlmata proovi inkubeerimist mitteselektiivses puljongis, nt puhverdatud peptoonvees, või söötmetesse kaitsvate komponentide lisamist, mil- leks on näiteks püruvaadid ja munarebu. Rikastussöötmed on vajalikud juhtudel, kus määratakse patogeenseid mikroorga- nisme, mida on suhteliselt vähe võrreldes teiste proovis sisalduvate bakteritega. Rikastussöötmetes sisalduvad toitained on aga otseselt kättesaadavad konkurents- mikrofloora esindajatele. Konkurentsmikrofloorat pärsitakse keemiliste inhibiitori-
puhul määratakse naha allergilise reaktsiooni abil isiku infitseerumist tuberkuloositekitajatega. · Selle testi läbiviimiseks süstitakse nahasiseselt mükobakterite välisseina proteiine. · PPD kujutab endast tuberkuloositekitajate puhastatud valkude derivaati 10.Tuberkuloosi diagnostika · Viimastel aastatel on kasutusele võetud rida uusi teste, mis põhinevad vabanenud gammainterferooni hulga määramisel lümfotsüütidest pärast nende inkubeerimist PPD-ga 24 tunni jooksul · Kopsutuberkuloosi kahtlusel on uuritavaks materjaliks haige röga · Algmaterjali värvitakse karboolfuksiiniga (Ziehl-Neelseni meetod), dekoloriseeritakse happe- alkoholi lahusega ning seejärel järelvärvitakse metüleensinisega. · Preparaati hinnatakse valgusmikroskoobiga 11. Mükobakterite profülaktika põhimõtteid · Elusvaktsiin · Sünnitusmajas, hiljem revaktsineerimine. Efektiivsus ca 50-70%. Kaitseb eeskätt M.
plaadimeetod on täpsem. Seega saab puuduseks lugeda ligikaudsust, kuna tulemus antakse 95% statistilise tõenaäosusega. Puuduseks ka töömahukus. 8. Kui palju on vaja lahjendada uuritavat proovi kõige tõenäolisema arvu meetodi kasutamisel mikroobide arvukuse määramisel? Mida suurem on oletatav mikroobide arvukus proovis, seda rohkem tuleb teha lahejndusi, nii et viimastes väljakülvides mikroobid puuduksid. 9. Kuidas saadakse kõige tõenäolisema arvu meetodi koodarv? Pärast inkubeerimist vaadeldakse katseklaase ja tehkase kindlaks need katseklaasid, kus esineb uuritava mikroobirühma kasvule viitavaid tunnuseid. Positiivsete tunnustega katseklaasid fikseeritakse ja summeeritakse paralleelsete katseklaaside positiivsed tulemused. Tulemuste põhjal koostatakse 3 kohaline arv, millest esimene on positiivsete katseklaaside arv kõige suurema väljakülvatud proovikogusega paralleeluuringu lahjenustes. Kaks järgmist arvu
karüotüübis kindla mustri järgi. Neid alasid saa kromosoomides esile tuua C-vöötide meetodil, töötlemisel restriktaasidevõi atikehadega või fluorestsentsanalüüsil. Kuna kõik need meetodid toovad sageli välja tsentromeeri piirkondades asuva heterokromatiini, siis nimetatakse vastavaid alasid ka C- vöötideks. C-vöötide meetod ehk CBG-meetod (C-vöödid baariumhüdroksiidi ja Giemsa värviga). Meetod hõlmab endas denatureerimist leelisega, järgnevat inkubeerimist 65ºC juures ja värvimist Giemsa lahusega. C-vöödistusega värvuvad valikulkiselt struktuurse heterokromatiini alad nii metafaasis kui ka interfaasi tuumas. C-vöödid on päranduvad kromosoomielemendid. Restriktsiooni endonukleaas/ Giemsa meetod sisaldab endas kromosoomide fikseerimist metafaasis metanool/jää-äädikhappega ja töötlust Dnaasidega. Töötluse tagajärjel tekib C-vöödi sarnane muster. DA/DAPI fluorestsentsanalüüs
b) Kasutatud PCR-i programm: 1. 95 o C 15 minutit ensüümi (polümeraasi) aktiveerimiseks 2. 95 o C 10 sekundit denatureerimine ehk ahelate lahku kuumutamine 3. 56 o C 20 sekundit praimerite hübridiseerumine DNAle (annealing) 4. 72 o C 3 minutit komplementaarse DNA ahela süntees (primeri ekstensioon) 5. Korda alates 2. punktist veel 21 korda Esimese etapi pikkus sõltub valitud ensüümist, me kasutasime Hot FIREPol DNA polümeraasi, mis aktiveerub pärast 15 minutit inkubeerimist 95 o C juures. Teine etapp on vajalik selleks, et kas lisatud template DNA või eelmises tsüklis sünteesitud DNA ahelad denatureeruks, see peab olema võimalikult lühike. Kolmanda etapi (annealingu) pikkus sõltub kasutatud praimerite järjestusest mida suurem on G-de ja C-de arv, seda rohkem on vaja aega annealinguks. Kuna me kasutasime erinevaid praimereid, kuid sama programmi, ei pruugi annealingu aeg olla täiesti optimaalne, kuid siiski piisavalt täpne. Sünteesi pikkus
eemaldasin pipetiga sööde sademe kohal. 2. Esimesena lisasin 0,2 ml E1 lahust (Glükoos teeb lahust isotooniliseks, EDTA seob katioone samas inhibeerib paljusid ensüüme, Tris-HCl on puhverdav reagent ning Rnaas A eemaldab bakteraalse RNA prepsist) 3. Teisena lisasin 0,2 ml E2 lahust (SDS lahustab bakteriraku mambraani fosfolipiidid ja denatureerib valgud, NaOH denatureerib DNA struktuurid) 4. Lahus muutus „tatiseks“. Pärast 5 min inkubeerimist laua peal lahus muutus selgemaks. 5. Nüüd pipeteerisin peale 0,2 ml E3 lahust (KAc peatab lüüsi ning normaliseerib pH, mille tagajärjel valgud ja gDNA välja sadenevad) 6. Lahuses ilmusid valged helbed, mida tuleb fuugida 10 min maksimumpööretel. 7. Tõstsin supernatanti uude epsi ning lisasin 0,42 ml (0,7 mahtu) isopropanooli. Jälle fuugimine 10 min jooksul. 57. Tuubid peab panema fuugi nii, et see väike korgi osa (ei tea kuidas seda eesti keeles
sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil, biokeemiliste omaduste alusel, fagotüpeerimisel (bakteriofaag lüüsib spetsbakterit), molekulaarmeetoditel.
paljundatav DNA ja vaba 3'-OH otsaga oligonukleotiid - praimer, mis oli komplementaarne piirkonnaga matriitsina kasutavast DNA ahelast. DNA polümeraas I katalüüsis fosfodiestersideme moodustumise praimeri 3'-OH rühma ja DNA ahelasse lülitatava nukleotiidi 5'-fosfaadi vahel. Nukleotiidide lülitumist 62 DNA ahelasse testiti sel viisil, et kasutati 32P-ga märgistatud nukleotiide ja pärast reaktsioonisegu inkubeerimist 30 minutit 37°C juures sadestati nukleiinhape happelises keskkonnas, (mis saavutati perkloorhappe lisamisega) ning mõõdeti radioaktiivsust DNA sademes ja supernatandis. Radioaktiivne märge oli nii supernatandis kui ka DNA sademes. Kuna nukleotiidid antud tingimustes sadeneda ei saanud, näitasid katsetulemused radioaktiivselt märgistatud nukleotiidide lülitumist DNA ahelasse, seega DNA sünteesi toimumist.
paljundatav DNA ja vaba 3'-OH otsaga oligonukleotiid - praimer, mis oli komplementaarne piirkonnaga matriitsina kasutavast DNA ahelast. DNA polümeraas I katalüüsis fosfodiestersideme moodustumise praimeri 3'-OH rühma ja DNA ahelasse lülitatava nukleotiidi 5'-fosfaadi vahel. Nukleotiidide lülitumist DNA ahelasse testiti sel viisil, et kasutati 32P-ga märgistatud nukleotiide ja pärast reaktsioonisegu inkubeerimist 30 minutit 37°C juures sadestati nukleiinhape happelises keskkonnas, (mis saavutati perkloorhappe lisamisega) ning mõõdeti radioaktiivsust DNA sademes ja supernatandis. Radioaktiivne märge oli nii supernatandis kui ka DNA sademes. Kuna nukleotiidid antud tingimustes sadeneda ei saanud, näitasid katsetulemused radioaktiivselt märgistatud nukleotiidide lülitumist DNA ahelasse, seega DNA sünteesi toimumist.
annaabi.ee 
