indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti olemaski, vaid lausungid moodustatakse sõnatüvede ja eriliste liitetaoliste elementide ahelaist. intensioon- lause tõestustingimused, mis moodustavad justkui selle põhitähenduse. interjektsioon e. hüüdsõna, tihti tundeid, tundmusi või isiklikke seisukohavõtte väljendavad hüüatused intonatsioon- prosoodiliste tunnuste koostoime
ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled – neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele keerukate muutumisprotsesside käigus, nii et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter). Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled – selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja lõpusarnaste aineste liitmise teel. Reeglipärane ja rikas vormimoodustus. Sellised on mõned indiaanikeeled, eskimo ja tšuktši keel. 5. Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad).
keeled), polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele sedavõrd keerukate muutumisprotsesside käigus, et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter). 4) Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja omamoodi lõpusarnaste aineste liitmise teel. Sellised on mõned indiaani keeled, eskimo ja tsuktsi keel. Näide ühest indiaani keelest: g-nagla-sl-i-zak-s `mina-elama-koht- otsima-pidevalt'. Nendes keeltes on meie mõistes lauseliikmed liidetud üheks sõnaks.
Kodak Culture and Polaroid People. Tänapäeval on muidugi teine tehnoloogia. Gary Kildea, tegemist on inimesega, kes on suurepärane filmitegija. Hakkas noore mehena Austraalias tegema dokfilme. Kõik filmid on tuntud, ta on teinud muidugi vähe filme ka. Esimene läbimurre oli Trobriand Cricket, 1974. Kuidas Trobriani saartel on üle võetud valgete kriketimäng, see kujunes tõsiseks religioosseks sündmuseks, see on viis, kuidas põliselanikud inkorporeerivad oma kultuuri välimõjusid, teevad need enda omaks. Filmid on pikad, samas väga vaatlevad, filmitegija suhtub suure respektiga sellisesse aega ja inimsuhetesse ja laseb sellel siis oma filmi kaudu välja näidata. Käsitles olulisi teemasid ja viis antropoloogilise filmi arengut jõuliste sammudega edasi. Celso ja Cora, 1983, kõige tuntum ja edukam film, nimetatakse ka slumi filmiks, pere elab kesistes tingimusest,
aastal. Autor Austriaalia rezissöör Gary Kildea. Ta ei ole õppinud antropoloogiat ja ka filmitegijana on iseõppija. Ta on teinud vähe filme, alla kümne. Trobriand Cricket, 1974 esimene film, kus teda teadvustati antropoloogilise filmi tegijana, teema poolest on sarnane Rouchi Hullude isandatega. Kildea filmis näidatakse, kuidas põliselanikud on võtnud valgetelt üle kriketimängu, on teinud sellest rituaali, mida rituaali käigus mängivad. See on viis, kuidas põliselanikud inkorporeerivad enda kultuuri välismõjusid enda omaks. Antropoloog seletab peale, mis seal täpselt toimub. Film Koriam's Law, 2005 tehti samas piirkonnas, räägib gargokultusest kohanemine lääne ühiskonna mõjudega. Eeldasid, et valgetele saadetakse raudlindudega (lennukitega) igast erilisi lääne asju. Tegid bambusest samasuguseid linde. Tänaseks on arenenud sellest omanäoline religiooni vorm.