Igaühel on oma unikaalne kogemusteväli ehk see, mis ta sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama. Sõnad on tegelikkusega seotud nagu kaart maa-alaga. Kogemustevälja baasil moodustub self, mis Rogersil on pidevas muutumises, kuid on tervik. Ka ideaalmina (see, mida väärtustab ja olla tahab) muutub. Erinevused kahe mina vahel tekitavad probleeme. Kongurentsus see, mida kogemusteväli väljendab ja mida inimene teadvustab. Langeb kokku. Inkongurentsus mingi osa ei lange kokku, nt inimene on ilmselgelt vihane, aga väidab, et ei ole. Inimene peab oma mõtteid ja tundeid väljendama. Enese aktualiseerimine (teostamine) on inimloomuse üks põhiomadusi, tõukab suurema kongurentsuse poole. See püüdlus pole väga tugev ning võib sumbuda takistuste tõttu. Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et
negatiivse alatooniga emotsionaalne vastus. Huumor hõlbustab kontakti loomist. Huumor ei sobi iga teemaga. Huumor omab eeldust kaupa meeldivamaks manada. „It’s all right to be a clown if you are connected with a circus.” Huumor on tugev atraktor. Huumor takistab liigselt juurdlemastnõrkade argumentide üle. Kuidas kujuneb nali? • Inkongurentsus (incongruity) – ühtimatus, ebasidusus, on tekstiga kokkusobimatus. • Võimalik inkongruentsus - viitab sündmustele, mis võivad tõenäoliselt eksisteerida (võib libiseda ja kukkuda). • Võimatu inkongruentsus - viitab sündmustele või nähtustele, mis ei sa eksisteerida (maantee sööb autosid). Nalja mõistmisel mängib olulist rolli inkongruentsuse keerukus, nalja kui terviku ja konteksti mõistmine.