ühe tähenduse väljendamiseks olla mitu erinevat morfeemi kuju. NT eitussufiksid hixkarya keeles. Sünteetilises väljendusviisis liituvad morfeemid sõnade lõppu, näiteks eesti keeles. Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu, näiteks inglise keeles. Reduplikatsioonis kasutatakse grammatilise tähenduse väljendamiseks tüvekordust. Nt läki-läki. On ka keeli, kus kasutatakse reduplikatsiooni mitmuse väljendamiseks. Mis on klusiiv? Klusiiv on keel, kus eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. NT inklusiivne meie mina ja sina vs eksklusiivne meie mina ja tema. Välistatakse kuulaja. Kirjelda keeleuniversaale. Keeleuniversaalid on nähtused, mis peavad esinema kõikides maailma keeltes. Täielik universaal tähendab, ta kehtib kõikides maailma keeltes. Näiteks on teada, et igas maailma keeles on mingil viisil võimalik väljendada eitust. Enamik universaalne on tendentsid, s.t et nendes esinevad erandid
Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62
Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62
Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks Süntaks- lauseehituse uurimine; sõnade liitmine suuremateks üksusteks. Morfosüntaks- 62
väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. 64. Ühildumine- Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine) 65. Klusiiv, Süntaks, morfosüntaks Klusiiv - On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne ,,meie = ,,mina ja sina. · Eksklusiivne ,,meie = ,,mina ja tema. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE ,,meie; EKSLUSIIVNE ,,meie ÜLESANNNE: Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis
Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. · Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' 20.10.2010 - Grammatilised kategooriad ÕISis eksamiajad : ei ole loengupäevadel (+ on peahoones või Marksu majas) Kategooriad: Vana-Hiina entsüklopeedia loomaklassifikatsioon : 1. keisrile kuuluvad loomad; 2. balsameeritud loomad 3. dresseeritud loomad 4.imikpõrsad 5.merineitsid 6
Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: hira (amryekihira jahtimata), hra (yonohra söömata), pira (timpira andmata) Morfeemide liitmine 1. sünteetiline väljendusviis (fusioon, muutumine) 2. abisõnad ehk analüütiline väljendusviis 3. reduplikatsioonid Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafiskeid. ink meie = mina ja sina eks meie = mina ja tema Keeleuniversaalid: J. Greenberg uuriti keele nähtuseid, mis on kõigi maailma keetes. Täisulik universaalsus esineb kõigis maailma keeltes (nt saab kõigis kirjeldada ehitit) Enamik universaale on tendentsid, sest ka neis on erandid Kõigis keeltes saab miskit moodi väljendada eitust 4. loeng 25.09.2018 I Foneetika
annaabi.ee 
