40 Teise vaidleva poole Athanasiose (piiskop Alexandrose noor abiline) käsitluses oli inimkond olemuslikult habras ja ,,ainult Logose kaudu Jumalas osaledes võis inimene vältida hävimist".41 ,,Ainult see, kes maailma lõi, võis seda ka päästa, ja see tähendas, et Kristus, lihaks saanud Logos, pidi olema Isaga loomuselt sama".42 Anthanasios ütles: ,,Sõna sai inimeseks, et meie võiksime saada jumalikuks" (Anthanasios, Inkarnatsioonist, 54). 34 Armstrong 2007, lk. 122 35 Armstrong 2007, lk. 122 36 Armstrong 2007, lk. 122 37 Armstrong 2007, lk. 122 38 Armstrong 2007, lk. 122 39 Armstrong 2007, lk. 124 40 Armstrong 2007, lk. 123 41 Armstrong 2007, lk. 125 42 Armstrong 2007, lk. 125 7 Siin ei olnud tegemist enam tühipalja teoloogilise peensusega ja vaidluste lahendamiseks
Maailm kui üks vahenditest, millega Jumal ilmutab oma armastust, kehastab Hegeli jaoks vabadust. Jumal on vaba ja koht, kuhu ta ennast asetab, nimelt ajalooline maailm, on samuti vaba. ,,Idee absoluutse vabaduse juurde kuulub ka see, et oma määratlemise ja eristamise aktis vabastab ta selle endast erineva elama kui vaba ja sõltumatu olendi. See erinev, mis saab vabaks ja sõltumatuks, on maailm kui selline.'' Inkarnatsioon Need mõtted heidavad valgust Hegeli käsitlusele inkarnatsioonist kristlikus mõtlemises. Ta leiab, et inkarnatsioon esindab religioossel kujul kontseptuaalset tõde, et Jumala olemusse kuuluvad teadvus ja subjektiivsus. Jumala inkarnatsioon Kristuses kujutab Hegeli jaoks ajalooliselt ja kogetavalt Jumala seesmist vajadust väljendada ennast milleski teistsuguses inimeses, kellel on keha ja ajalugu. See on vahetu olemine, mis läbi lõpmatu ahastuse vahetust jumaliku ja inimliku loomuse ühtsusest
annaabi.ee 
