Eesti uusaeg (1710-1900)
mõisnikele vastuhakus, mõistetakse vitsakaristus. Kõik kinnivõetud saavad 100
vitsahoopi. Et asi jõuaks talurahva kõrvu, toimub see asjalikult. Karistus antakse neil
kätte endisel Vene turul pidulikult, mängiti trummi, kohale aeti rahvamass. Rahutuste
laine oli seotud ainult Põhja-Eestiga, sellel mingit laiemat mõju (Liivimaale) ei olnud.
1850. aastatel tekib taas n-ö väljarändamisliikumine. Siin taga on mitte ainult
kohapealt tulnud inistsiatiiv, 1853. aastal on keskvõimud ise propageerinud
ümberasumist, selle piirkonnana peeti silma Musta mere rannikut, seal asuvat linna
nimega Jeiski. Linn kuulus alles asutamisele, seda veel olemas ei olnud. Levisid
kuuldusi, et mingi osa talupoegi on seal end juba hästi sisse seadnud. Talupoegade
enda inistiatiivil ja riisikol on Väimela ja Sangaste talupoega 1850. aastate keskpaigas
jõudnud Samarasse. 1858.-59. aastal väljarändamisliikumine hakkab laienema, levib
annaabi.ee 
