Inimsusevastased kuriteod Kõige rängemad kuriteod on inimsusevastased ja sõjakuriteod – need on vastavalt rahvusvahelisele õigusele aegumatud. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägistamine, mõrvamine, kehavigastuste tekitamine, tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias. Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib islamiriik oma usku levitada üle kogu Euroopa, kuid kas see õnnestub
toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane (arvutikahjurlus, piraatlus, vargus, avaliku korra rikkumine vägivallaga jne.). sellest tulenevalt on krim.men'es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri, seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium kohtumenetlus. Üks peamistest inimõigustest on vabadus. Määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. Protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: *kodu ja isiku puutumatus (kohtuorder); *õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjustamise kohta (üldine ja suusõnaline); *õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus)(põhjused, 48h arest, tõkendid: kautsjon, käendus jne.); *õigus saada
Humanitaarõiguse analüüs Kaisa Kamenik Erinevalt inimõigustest, mis on laiem mõiste, on humanitaarõigus rohkem seotud relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis
tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi on ntx abielulahutus, kus kaasadel on varalisi vaidlusi, üürnike ja omaniku vaheline · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. vaidlus, kliendi ja teenindaja erimeelsus jms. Sellistel olukordadel on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. Inimõigustest lähtestuvalt peab kohtupidamine olema humaanne. Üht osa inimõigustest Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja. nimetatakse võõrandamatuteks õigusteks neist ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile. inimest. Selliste õiguste hulka kuuluvad õigus elule, mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus, Tsiviilasja puhul langetab kohus otsuse poolte esindatud materjalide põhjal
Inimsusevastased kuriteod tänapäeval Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, vägistamine, tagakiusamine, kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid, sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa
Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Demokraatia kohta ütles Voltaire: ,,kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" Ja hariduse kohta: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee
Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Inimesed saavad küll arstiabi, kuid paljud peavad ootama kuid, et saada spetsialisti abi. Poliitikud räägivad, et neile on tähtis inimeste tervis, kuid miks ei suudeta muuta arsti abi kättesaadavust paremaks? Osasi operatsioone ei maksa riik kinni, näiteks soovitakse, et Eestis iive kasvaks, kuid paljud naised,kes loomulikul teel ei saa lapsi peavad eriarste külastama ja selle eest ise maksma. Seaduses on küll kirjutatud nendest inimõigustest, õigused on olemas, kuid minu arvates teeb riik liiga vähe, et olukorda paremaks muuta.
ärajooksmine Vihastamine Uimastite Kangekaelsus kasutamine Ärrituvus Vandumine Kergesti Reeglite solvumine rikkumine Koolist väljalangemine Staatusega opositsiooniline seotud Vägivald kui laialdane sotsiaalne probleem. 1 kasvatab teadlikkust inimõigustest 2 traagilised sündmused mis on juhtunud laste ja noorukitega sest nad pole olnud võimelised leidma väljapääesu 3 meedia roll, tähelepanu Vägivalla terminit kasutatakse institutsionaalses või grupi(sotsiaalne süsteem) kontekstis, kuid agressioon on vaadeldav indiviidi tasandilt. Agressiivne käitumine Tahtlik agr käitumine, teist in või asja kahjustav käit. 1. Emotsionaalne 2. Motivatsiooniline 3. Käitumuslik Õpilastel vägivalt=agressioon, teadusmõistena vägivald < agressioon.
Ilmselt ei leidu ühtegi eestlast, keda ootamatult tekkinud pagulasprobleem külmaks jätaks. On raske oma arvamust mitte avaldada, kui iga päev lõputuid diskussioone meedias ning ka tänaval kuulda võib. Selline situatsioon sunnib pooli valima isegi kõige neutraalsemalt meelestatud inimesel. Meie rahvale omane sallimatus ning võõrastamine, mis nüüdseks juba kohati rassismiks kujunemas on, pole piisav põhjus kedagi endast madalamaks pidada. Ka sõjapõgenik on hingeline ning väärib inimõigustest lähtuvat kohtlemisviisi. On täiesti arusaadav, et tunneme hirmu teadmatuse ees. Keegi meist ei oska arvata, milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale, kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse mõistvamalt. Kuigi meil puudub otsene side ning ühine
milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma: igas kongis on eraldi vannituba ja televiisor, ühiskasutatavatest ruumidest on võimalik kasutada spordisaalid ja väljakud ning isegi helistuudio. Sellised võimalused on arenenud riikides enamalt vangidele tasuta, kuid mitmetes Ida- Aasia ja Lõuna-Ameerika arengumaades peavad vangid elus püsimiseks vanglas ise tööd tegema. See on seotud tugevalt riig arengutaseme, normide ja tavadega, kuna muidu hoitaks kinni inimõigustest, ehk vangidel on õigus olla millestki vaba ning selleks on töö tegemine. Arenenud maades mõistetaksegi vangistust kui ainult vabaduse piiramist, vangid ei pea oma ülalpidamiskulusi maksma ning selle teeb nende eest ära riik, mis omakorda saab selle raha maksumaksjate käest. See tähendab, et vangistatud kriminaali teo eest ei karistata mitte ainult teda, vaid ka maksumaksjaid. Mina arvan, et praegune arenenud maades toimiv süsteem ei ole eriti efektiivne
a. Oskus seksuaalset ahistamist / seksuaalvägivalla riskisituatsiooni ära tunda. Oluline on osata märgata riskantseid olukordi, mis võivad viia seksuaalvägivallani ja neist hoiduda (kontaktide sõlmimine võõrastega, tundmatusse autosse istumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmine jne). b. Tuleb teadlik olla enda õigustest Teadlikkus üldkehtivatest inimõigustest, sh seksuaalõigustest c. Tuleb käituda ennastkehtestavalt See tähendab, et minu keha kuulub MULLE JA AINULT MULLE. Mitte keegi teine ei paarisuhtepartner, ei ema, isa, sugulane ega hea sõber, ei tohi seda omada ja kontrollida! - -vägivald http://www.estl.ee/admin/upload/Dokumendid/SV%20ohvrite%20abistamise% 20juhend%20eesti%20demo.pdf - reproduktiivtervis http://www.estl
kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire vaated poliitikast · Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit · Demokraatia kohta ütles Voltaire: "kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" · Prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajaja · Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Voltaire vaated haridusest · PROPAGEERIS HARIDUST · "Mida rohkem loete järele mõtlemata,
● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka põhiõiguste terminit, mis aga oma sisult ongi inimõigused. Põhiõiguste
võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Euroopa inimõiguste konvent-sioon on kohustuslik kõikidele riikidele, mille parlament on selle ratifitseerinud (kinni-tanud).
võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes. Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et paljudel Euroopa Liidu kodanikel ei hartast ega ka inimõigustest aimugi või neid ei peeta olulisteks niikaua, kuni ise ei satuta väärkohtlemise ohvriks. Nii maailmas kui ka Euroopas toimub iga päev lugematul arvul inimõiguste rikkumisi, kuid nende vastu võitlemine on pea võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda. Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine
artikkel 5). NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees on NATO peasekretär (alates 2014 Jens Stoltenberg). 2015 on NATOl 28 liikmesriiki. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. Eesti Vabariik sai NATO täisliikmeks 2004. 3) OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Kasvas välja 1975 lõppenud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamisest. Ei ole sõjaline organisatsioon, püüab konflikte ennetada, kriise reguleerida, jälgib inimõigustest ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamist. OSCE saadab kriitilistesse piirkondadesse oma missioone. Normaliseerunud olukorraga riikidest missioonid lahkuvad. OSCE missioon oli 1990. aastatel ka Eestis. OSCE saadab oma vaatlejaid ka näiteks jälgima valimiste läbiviimist jne. 2015 on OSCEl 57 liikmesriiki. Peakorter asub Viinis. Eesti Vabariik on OSCE liige. 4) Euroopa Nõukogu (NB! see pole Euroopa Liidu institutsioon). Inglise keeles Council of Europe. Asutati 1949
See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Õigus üks tüüp reegulaatoreid. Selles on palju õigusi. Näiteks usuvabadus,südametunnistusi,sõnavabadus. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1.Õigus vabadusele ja individuaalsusele. Praegu me räägime õigustest põhiliselt. Igal õigusel on oma plussid ja miinused , aga me arvame ,et plusse on rohkem. Näiteks õigus vabadusele ja individuaalsusele. Need uuendused on puudutanud inimesi, kes on teeninud vanglakaristust. Teatud tingimustel süüdi pärast kannab vanglakaristust ei pruugi vabastada vanglast. Üks pluss on see, et
2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele 3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : · inimõigustest kinni pidamiseks vajalikud tingimused peab looma riik ja valitsus · inimõigused on kujunenud rahvusvaheliselt 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale 2. maailmasõda: · Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võidulepääsuks · globaalsed purustused ja hukkunute arv näitasid, et inimelu pole kaitstud 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945. aastal, et vältida ulatuslikke konfliktide teket 4
Millise hinnangu annaksite Alina arusaamadele demokraatlikest vabadustest teie? Põhjendage oma arvamust. .................................................................................................................................... 3. Milline oli prints Charlesi seisukoht juhtunu suhtes? .................................................................................................................................... 4. Mis teie arvates võiksid olla prints Charlesi otsuste tagamaad inimõigustest lähtuvalt? .................................................................................................................................... 5. Kas Eesti Vabariigis ootaks õpilast sama käitumise eest seadustest tulenevalt samasugune karistus? ........................................................................................................................................... Põhjendage oma vastust. .................................................................................
Voltaire oli kaastundlik, kuid vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale. Selle eest kannatas ta jälitamiste all, teda koheldi korduvalt jõhkralt, ta heideti vanglasse ning saadeti maapakku. Koostöös ühtaegu nii sõbra kui vaenlase Rousseau'ga andis ta tõuke Prantsuse revolutsiooniks ning pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest. Samuti oli ta ebatavaline pühak, kes ütles, et see, kes ei suuda vihata, ei suuda ka armastada. Ta valetas, et tõde päevavalgele tuua, ta austas jumalat, kuid häbivääristas kiriku tegusid, kuid vaatamata sellele pälvis ta paavstilt auraha. Voltaire´i tollale ajale keelatud mõtted ja tema teod on muutnud meie ajaloo käiku vägagi sügavalt.
Oma ideelt on inimõigused universaalsed ja üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Kuid vaatamata kõigele on ka seatud teatud piirid: Inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest ; inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas kas siis muutuv, arenev või teisenev. Kui hakata vaatlema inimõigustest kinnipidamise kulgu ning nende austamist, siis peab inimkond kurbusega märkima, et neid riike kus nendest kinni pole peetud on mitmeid sadu aastaid tagasi olnud märkimisväärselt palju. Kahjuks on ka siiamaanigi maailmas kohti kus neid ei austata. Teatud riikides hukatakse lapsed peale sündi. Mõnes ainult poisslapsed mõnedes ka tütarlapsed. Seda tehakse kõigest selleks, et piirata rahvaarvu suurenemist teatud sool. Seega riigis kus seda tehakse ei austata inimõigusi, õigust elada.
MIS ON ÕIGLUS? Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel? Sõna "õiglus" kuulub teatud mõistete perekonda, mille liikmed on omavahel seotud. Kõige sagedamini kasutatakse õiglusega samas kontekstis mõistet "võrdsus". Ilmselgelt on olukordi, kus õigluse nõue seotakse tõesti võrdsusega - näiteks "Kõik on seaduse ees võrdsed", mille puhul ebavõrdsus on meelevaldne ja ebaõiglane
6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile. 2) Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele. 3) Õigus teabele. 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : o Inimõigustest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma riik ja valitsus. o Inimõigused on kujunenud välja rahvusvaheliselt. 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale II MS. o Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võimulepääsuks. o Globaalsed purustused, hukkunute arv näitasid, et inimelu pole midagi väärt. 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945.a., et vältida ulatuslike konfliktide teket. 4
dissidentluse ehk teisitimõtlemise. Koostati ja levitati omaalgatuslikke väljaandeid, mis paljastasid valitsevat reziimi. Väljapaistvamateks dissidentideks, kes ka maailmaavalikkuse ees tuntuks said, olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov. Pärast Euroopa julgeoleku - ja koostöönõupidamise lõppaktile allakirjutamist Helsingis hakati NSV Liidus moodustama nn. Helsingi gruppe jälgimaks inimõigustest kinnipidamist. Valitsev reziim jätkas repressiivpoliitikat igasuguste teisitimõtlejate suhtes, mis avaldus töölt vallandamise, asumisele või maalt väljasaatmise jms. karistuse näol. Repressiivpoliitikat teostas KGB. SUHTED SOTSIALISMILEERIGA. Kui 1950. aastate algul kuulus sotsialismileeri 13 riiki, siis 1960. aastate algul liitus leeriga ka Kuuba. Moskva võis kinnitada, et sotsialism oli jõudnud juba Ameerika mandrile.
3. Kuidas toimib õigussüsteem demokraatlikus riigis? 4. Kuidas toimib õigusmõistmine Eestis (skeem lk 31) 5. Mõisted: prokurör- seaduse täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel. Hageja- kohtu kaudu nõudja, kohtule avalduse esitaja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar notariaaltoiminguid (dokumendi allkirja vm tõestamine) sooritav isik. Inimõigused 1. Ajalugu millal tekib arusaam inimõigustest, olulisemad tähised. Inimõiguste mõiste tekib valgustusajal. 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 1789 Prantsusmaa Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 10.detsember 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa Inimõiguste kohus. Inimõigused- kõik sünnivad vabadena, võrdsetena, igal inimesel on õigused ja vabadused, õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele. 2. Kodaniku- ja poliitilised õigused
Jean-Jacques Rousseau ,, Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" Anastassia Beljajeva 124504 TASB Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais. Kõikidel on omad kohustused ja eesmärgid, kus peab alati arvestama sellega, et ei saa lõplikult olla iseenda peremees. Vaim ja ainus ühiskonnavorm on perekond: jäävad lapsed isaga seotuks seni, kuni nad vajavad teda enda elushoidmiseks. Kui see vajadus katkeb siis kaob ka loomulik side nende vahel. See kõikidele ühtviisi omane vabadus tuleneb inimloomusest. Inimese esimene seadus nõuab hoolitsemist enese alalhoiu eest ja tema esmased mured on need, mis puudutavad teda ennast. Kui inimene jõuab täisikka hakkab ta ise otsutama oma elatusvahendite üle. Nagu karjane on loomult üle om akarjast, nii on ka inimeste karjased ehk juhid loomuli...
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: 1) Korduva süüdimõistmise välistamine kedagi ei tohi ühe ja sama süüdistuse alusel mitu korda kohtusse kaevata. 2) Apellatsiooni e. edasikaebamise õigus juhul kui süüdistatav või süüdistaja pole kohtuotsusega nõus, on tal õigus see edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. Võõrandamatud õigused üks osa inimõigustest, millest ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud inimest. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 1945. loodud ülemaailmne organisatsioon, et vältida uute globaalsete konfliktikollete tekkimist; sellega on seotud ka inimõiguste mõiste kujunemine, mille ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. aastal. Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale.
Merkeli esimene trükis 1796 aastal ilmunud teos ,,Die Letten" , mis kujunes G. H. Merkeli kõige mõjukamaks kirjutiseks, nõudis teraval toonil pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Ja veel oli ta aru saanud,et kui ta tahab talupoegi aidata siis tuleb kaotada aadli seisus. Liivimaa pärisorjuslik kord polnud tema sõnul üksnes häbistav inimsoole, vaid ka lootusetult ajakohatu. Sellega ühendas G. H. Merkel Liivimaa kontekstis seni lahus käsitletud teemad: valgustuslikud ideed inimõigustest ja talupoegade viletsa eluolu. Tüüpilise valgustajana oli G. H. Merkel veendunud ka lätlaste (ja eestlaste) kultuurivõimes, kui nende elujärg vaid paraneb. Ja sellega oligi ta üks Eesti valgustajatest.
liikmesriikide omad.Kui ilmneb tõeline sõjaoht,läheb juhtimine üle NATO väejuhatusele.Oluline on kollektiivse kaitse põhimõte: kallaletundi ühele liikmele käsitletakse kui kallaletungi kõigile.NATOt juhib peasekretär Rasmussen.EV sai NATO liikmeks 2004. OSCE-Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon- 1975oli Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millest kõik alguse sai.Ei ole sõjaline organisatsioon, püüab konflikte ennetada, kriise reguleerida, jälgib inimõigustest ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamist.Ta saadab kriitilistesse piirkondadesse oma missioone. Normaliseerunud olukorraga riikidest missioonid lahkuvad. 1990. Oli ka see Eestis.OSCE saadab oma vaatlejaid ka nt jälgima valimiste läbiviimist.EV on liige. Euroopa Nõukogu-(pole EL-i institutsioon)Asutati 1949.Peakorter Strasbourgis.Liikmeid rohkem kui Elis.Eesmärk kaitsta iminõigusi ja demokraatiat.1950 võttis vastu Euroopa Inimõiguste konventsiooni
inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele.
hetkest peale olete te meie hulgas võõras. Põhjus, miks pole Ameerikast tõusnud kuulsaid kirjanikke on see, et puudub vaimne vabadus. Enamuse türannia mõju Ameerika rahvuslikule karakterile Demokraatlikus vabariigis on õukondlik lipitsemistaktika väga paljudele inimestele vastuvõetav ja levib kõigisse ühiskonnaklassidesse. Ameerikas peab isik, kes on enamuse poole ettemääratud rajal hälbinud, loobuma oma kodanikuõigustest, õieti öelda isegi inimõigustest. Enamuse kõikvõimsus on suurim Ameerika vabariike ähvardav oht Valitsused hukkuvad enamasti kas oma võimetuse või türannia läbi. Võim, mis demokraatliku ühiskonda juhib, ei ole stabiilne, sest ta käib käest kätte ja vahetab suunda. Kui vabadust Ameerikas ähvardab oht, siis on see üksnes enamuse kõikvõimsuse tõttu. Vähemuses olijad satuvad meeleheitesse ja see sunnib abi otsima füüsilisest vägivallast. Õiglus on eesmärk, mille poole peab püüdlema iga valitsus.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis. POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevai...
Inimõigused mitmepalgelises maailmas Inimõiguste universaalsus Inimõigused on universaalsed, kuna puudutavad ühteviisi kõiki inimesi, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, päritolust, staatusest ja usutunnistusest. Ühtsus eu tähenda ühetaolist. Lisaks erinevatele väärarusaamadele mitmekesistab inimõigustealast olukorda ka riikide majanduslik arengutase ja valitsemisrezhiim. Euroopalik arusaam inimõigustest Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Teise maailmasõja lõpuaastatel hakkas inimõiguste ideoloogiat mõjutama heaoluriigi kujunemine. Marshalli idee sotsiaalsest kodakondsusest omandas laia populaarsuse ning mõjutas mitmete riikide sotsiaalpoliitikat. Sotsiaalse kodakondsuse põhimõte tähendab, et igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervishoiule. Kuigi
tapeti. Need rünnakud sisaldavad ka Allende välisministri, Orlando Letelieri, auto pommitamist ja tema abi mõrvamist Ronni Moffittit Washingtoni vanalinnas Sheridan Circle`es. Kissingeri sõnad ühel kohtumisel Pinochetiga:"Ameerikas nagu sa tead me oleme sümpaatsed selle suhtes, mida sa siin teed. Ma arvan, et eelmine valitsus oli suunatud kommunismi poole. Me soovime su valitsusele kõike head". Sama päeva õhtupoolikul pidi Kissinger rääkima inimõigustest, kuid andis oma kohtumises selgesti Pinochetile aru, et need küsimused ei puuduta Tsiili. Ühes oma essees kirjutab Hitchen, et Kissinger oli väga endast väljas, kui US valitsus tahtis osasid salajasi dokumente, mis on seotud Tsiiliga, avalikustada. IDATIMOR: 1975 president Ford ja riigisekretär Kissinger kohtuvad Indoneesia korrumeerunud mõjuvõimsa mehe Suhartoga. Kissinger ütles reporteritele, et U.S ei tunnista
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub aga iga ma arengutasemest. Et kodanikuõigused ei tulene mitte lihtsalt inimeseks, vaid ka kodanikuks olemisest, ei ole igal inimesel konkreetses riigis mitte alati kodanikuõigusi. Küll on kõigil sünnipärane õigus kodakondsusele, kuid seda õigust saab rakendada üksnes juhul, kui on täidetud seadusega sätestatud tingimused. Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: 1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; 2) kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada, st. inimesega tuleb käituda seaduste järgi ja austada tema inimväärikust; 3) kedagi ei tohi orjastada, st. igaühel on õigus end vabalt teostada; 4) kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; 5) mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, st. inimene võib uskuda, olla ateist või
...........................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6
4 Samamoodi on lääne maailm moslemite jaoks midagi mõistetamatut. Praegusel ajal on Euroopas eelkõige moslemite populatsioon aina tõusmas ning liberaalsemad vaatlejad leiavad pigem, et nende assimileerimisel ühiskonda pole midagi keerulist. Probleemi tekib just eelarvamuste kuvand, mis neile külge pannakse. 5 Huntington aga leiab, et kuna Lääne mõjuvõimsus kahaneb, siis seetõttu kannatab ka tsivilisatsiooni võime teistele sundida peale Lääne kontseptsioone inimõigustest, liberalismist ja demokraatiast. Ühes sellega kahaneb ka nende väärtuste atraktiivsus teiste tsivilisatsioonide silmis.6 Selle asemel, et kõrvutada erinevaid kultuure, tuleks leida viis neid samastada ning nägema võõras midagi positiivset. Siinkohal peaks eelkõige esile tõusma riigijuhid, kes on rahva hääletorud teiste riikidega suhtlemisel. Huntingtoni kirjutistes hakkab eelkõige silma Lääne liigne taandamine Ameerika
Tihti jaoks on tagarääkimine kaitsemehhanism, millega ebakindel inimene maandab oma hirme. Nende taha peitudes pole vaja väljendada otseselt oma emotsioone või arvamusi, võtta endale vastutust ebaõnnestumiste eest. Seepärast ongi harjumusest isegi soovi korral raske loobuda. Küll võib leebelt lähenedes aidata sellisel kolleegil muuta suhtumist, nii et ta loobuks rääkimast teiste kohta halba. Üks inimõigustest on olla vaba. Nagu ka lasteõiguste konventsioon ütleb, on lapsel õigus olla kaitstud, tugev ja vaba! Lapse jaoks tähendab vaba olemine eelkõige seda, kui ta ei pea minema kooli või tegema koduseid ülesandeid, aga ka see, kui laps võib koduõuest välja minna. Tegelikult on laps vaba siis, kui ta saab ise otsustada ja valida erinevate tegevuste vahel. Hmm, alustame kiirülevaatega, vahepeal olin ma totaalselt käet ära, tume välimus (meik, riided
Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Inimõigusi on võimalik kategoriseerida ka generatsioonide kaupa. Laias mõttes räägitakse I, II ja III generatsiooni inimõigustest, kuid tänapäeval võib öelda, et on ka juba IV generatsioon olemas. Esimese põlvkonna õigused jaotuvad kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, neid võib pidada ka kõige laialdasemalt tunnustatuks. Teine inimõiguste põlvkond koosneb sotsiaalsetest ning kultuurilistest õigustest ja kolmas hõlmab kollektiivseid õigusi, näiteks õigust arengule, rahule ning puhtale keskkonnale. Neljanda põlvkonna inimõigused on seotud teaduse ning
progressiivne; väärtused seega suhtelised postmodernism: Ei ole modernismi jätkuks! Seob vaid väärtuste suhtelisuse idee, mis arendatakse äärmuseni. 1) on pessimistlik: a) kultuuriline pessimism. ajastud, kultuurid, inimeste maitsed nii erinevad, et mingeid ühtseid või üldkehtivaid väärtusi ei saagi olla (näiteks ÜRO tegevus inimõiguste juurutamisel maailmas mõttetu, sest moslemi ettekujutus inimõigustest hoopis teine kui kristlasel); b) pessimism ühiskonna arengu mõistuspärasuse ja loogilisuse suhtes: inimesed pole suutelised teadmisi praktikasse rakendama, sellepärast ei tasu uskuda, et ühiskond tulevikus paremaks muutuks 2) inimesi tuleb vaadelda kui tarbijaid, mitte kui tootjaid või tootmisvahendite omanikke; tohutu valik muudab kultuuri fragmentaarseks ja kultuuritarbimise eklektiliseks; tarbimine nii
Argument Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda. 1) STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab… 2) NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud… 3) ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid.. 4) AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud 5) LOOGIKA Järeldus - tullakse tagasi peamis...
15,5% naistest.1 Kõige muretekitav on see, et rasedate hulgas aastal 2008 oli 10,6% suitsetajaid ja praeguseks ajaks viimastel aastatel on märgata langustendentsi kuid väga vähest .Muretekitav on see selle poolest , et kui rasedad suitsetavad siis tõenäolisus , et laps sündib haigena on liiga suur. Üheks riigi ülesanneks ongi tagada elanikele õigus tervise kaitsele. Õigus tervise kaitsele on üks põhilistest inimõigustest, mis on põhiseaduses kirjas ja on tihedalt seotud Põhiseaduse § 10 sätestatud õigusega inimväärikusele, PS §-s 16 sätestatud õigusega elule ja PS §-st 26 tuleneva eraelu puutumatusega. Õigus tervise kaitsele §28 lõiges 1 avaldub selles, et riigil tuleb rakendada meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu, vältida inimeste haigestumist, vigastumist ja surma2 . Õiguskantsler tegelebki sellega, et kontrollib kas seadused, määrused ja
· Reproduktiivtervis tähendab seda, et o inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu; o on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli. · Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks. · Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste sündi ja sünnitada soovitud lapsi. · Seksuaalne tervis ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse tegurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust. Seega
Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad
mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade hindamine ja mõõtmine; Koormised fikseeriti olemasoleval tasemel ja koormised vastavused maa suuruse ja nad olid suuremad kui Liivimaal. väärtusega.
mõnitamise, suhete katkestamise teel. Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi. 6 MÕTTEVABADUS Mõttevabadus on üks inimõigustest: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev sõnavabadusest, mis on õigus oma seisukohti väljendada või levitada. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui
2) tunneb rahvusvaheliste lepingute muutmise ja kehtetuks kuulutamise korda; 3) teab, kuidas käib lepingute lõppemine ja peatumine. Õppesisu Leping, lepingu mõiste ja liigid, lepingu sõlmimine ja jõustumine, lepingu täitmine ja muutmine, lepingu kehtivus. 7. Üksikisik ja inimõigused tänapäeval Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud algteadmised inimõiguste kaitse rahvusvahelistest süsteemidest; 2) on omandanud praktilisi teadmisi inimõigustest igapäevaelu tasandil; 3) õpilasel on teadmised inimõigute globaalsetest kaitsesüsteemidest. Õppesisu Inimõiguste olemus, areng ja liigid; võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon. 8. Rahvusvahelise humanitaarõiguse lepingud Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) tunneb rahvusvahelise humanitaarõiguse ajalugu, teab rahvusvahelise humanitaarõiguse põhilisi lepinguid;
kallis. Halb majanduse tase ei soosi töökohtade teket ehk inimestel pole tööd, millega elatist teenida, või on töö väga algeline ja vähetasuv. Arvatakse, et ligi 40% arengumaade linlastest elatub juhutöid tehes. 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused Inimõigused on universaalsed, kuna puudutavad ühtviisi kõiki inimesi. Inimõiguste deklaratsiooni, mis on inimõigusi käsitlev alusdokument, võttis vastu ÜRO, väljendades inimõiguste rolli maailma ühendajana. Arusaam inimõigustest on kultuuriti ning riigiti erinev. Inimõigustealast olukorda mitmekesitavad erinevad väärtusarusaamad, riikidemajanduslik arengutase ja valitsemisreziim. Näiteks diktatuuririikides eiratakse inimõigusi, mis võib väljenduda nii füüsilises kui ka vaimses vägivallas. Põhja-Korea väldib rahvusvahelist majanduskooostööd. Euroopalik arusaam inimõigustest Tavaliselt seostakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega, sest nende käigus tõstatati avalikult
Detsembris 1959 võttis ÜRO Peaassamblee Malaisia ja Iiri Vabariigi algatusel vastu resolutsiooni nr 1353 (XV), kus avaldatakse sügavat muret inimõiguste rikkumise pärast Tiibetis ja kutsutakse austama tiibetlaste põhiliste inimõigusi ja kultuuri. 1961 võttis ÜRO vastu uue, Malaisia, Tai, Salvadori ja Iiri Vabariigi esitatud, resolutsiooni Tiibeti kohta (1723 XVI ), mis kutsus HRV-i üles lõpetama poliitika, mis jätab tiibetlased ilma põhilistest inimõigustest, kaasa arvatud õigusest enesemääramisele. Samuti avaldatakse lootust, et liikmesriigid teevad kõik võimaliku saavutamaks selle resolutsiooni eesmärke. 1965 võttis ÜRO vastu Tiibetit puudutava resolutsiooni (nr. 2079 XX), mille esitasid Malaisia, Tai, Salvador, Iiri Vabariik, Nikaraagua ja Filipiinid ning kus korrati eelmiste resolutsioonide nõudeid. Selle dokumendi arutluse ajal süüdistas India esindaja HRV-i, et see püüab tiibetlasi täielikult hävitada ja et nende rõhumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
