aitav ja usaldav suhe patsiendi ja õe vahel; 3.vaimselt ning füüsiliselt toetav keskkond; 4. imedega arvestamine, 5. neg. pos. tunnete väljendus; 6. Hooldusteooria-- vastastikune õppimine ja õpetamine; 7. usu lootuse aspekt; 8. tundlikus enda ja cearing science teiste suhtes; 9. loominguline probleemide lahendamine hoolduses; 10. inimvajadustest hoolitsemine. Jean Watson 2. aspekt on transfelnaarsus- ehk õde muutub hooldavaks isikuks 3.aspekt- õendushetk kus patsient ja õde saavad kokku ning õde kasutab empaatiavõimeid. Inimene- hinnatud, austama, mõistma ja juhendama. Tervis- üldine füüsiline, vaimne ja sotsiaalne pingutus.
sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi tekkinud vastavalt sellele, millises keskkonnas inimene elab. Kultuuriti see eetika erineb ning oleneb inimvajadustest. Väärtuste peale mõtlemine ei ole oluline, sest see, kuidas me lõpuks käitume, on tekkinud evolutsiooni käigus. -) Inimene mõtleva olendina ei ole üldse oluline, sest inimene on oma keskkonna produkt. -) Mitmekesisuse tees: Moraalsed kombed ja veendumised on erinevates kultuurides täiel määral erinevad ja inimajaloo erinevatel etappidel võime leida igasuguseid moraalseid standardeid ning me ei saa öelda, et ükski neist oleks universaalne. * Emotivism:
Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu tuntuim(ad) Kultuuriline Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on relativism revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest. Universaalset ,,peaks" pole olemas. 1. mitmekesisuse tees- moraalsed kombed ja veendumused on ajaloo lõikes erinevad, pole olemas universaalset standardit 2. sõltuvuse tees- moraal on sõltuv kultuurilisest
Linn kuulub riigi üksusesse ja riik kuulub suuremasse üksusesse. Seepärast on loov linn oluline, oma mõjutegurite poolest maailma majandusele. Teise aspektina on loovat linna vaja selleks, et mõjutada majandussektoris tegutsevaid individuaalseid töötajaid, muutes neid veel rohkem innovaatilisteks ja kasutades oma arengustaabiks selliseid hakkajaid inimesi [Gertler, S. Meric. 2009. lk 1]. Andekad inimesed loovad midagi uut, pakkudes turule seda, mida inimene soovib. Lähtudes inimvajadustest, saavutatakse emotsionaalselt ja füüsiliselt kõik vajalik. Olgu see siis kunstiline ese, mõni materiaalne hüvitis või vajalik teenus. Loovas linnas tegutsevad inimesed, kes on innovaatilised ja elavad inimesed, kes on õnnelikud selle üle, mida nad saavad, tarbivad ja kasutavad. Loovaid linnu on vaja selleks, et nad parandaksid inimeste elukvaliteeti [Gertler, S. Meric. 2009. lk 1]. Kõik loovate linnade olemasolu põhjused baseeruvad viimasel punktil elukvaliteedil
taastatud Eesti Vabariigis. Toimetaja seletab inimõiguste rahvusvahelisi norme ja räägib sotsiaaltöö eetikast ja väärtustest. Sotsiaaltöötaja peab seisma väärtuste ja põhimõtete eest, mis väljendavad headust ja õiglust ning motiveerima klienti selles suunas (R. Kreem, Tartu 1995, lk.77) Raamatus on lahti seletatud sotsiaalne juhtumitöö, inimvajadused ja abistamisprotsessid. Kõik need olenevad inimvajadustest ja nõuavad spetsiifilisi teadmisi. Sotsiaaltöö põhineb väärtustel, mis rõhutavad inimeste väärikust, tema õigusi ja vajadusi ning inimvõimete kasvu- ja arenguvõimaluste täiuslikkuse saavutamist (R. Kreem, Tartu 1995) Kommunikatsiooniteooria on üks sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest ja raamatus esitatud IV peatükis L. Sergo teoses. Kommunikatsiooniteooria eeliseks on see, et ta sobib kokku paljude teiste sotsiaaltöö praktika
Kristlus on mõjutanud kõiki. Ka Eestit, mis kuulub Lääne protestantlikkusse ruumi. Näiteks 10 käsku selle kohta, mida peab tegema ja mida ei tohi teha. Kristlikus eetikas on põhimõte ,,silm silma vastu" ehk eesmärk on piirata omakohust ja kriitikat teiste suhtes aga enda suhtes mitte. Selle teooria järgi on inimene loomult halb. Kultuuriline relativism Kultuurilise relativismi järgi sõltub hea ja halb moraalne praktika inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Koht, kus inimesed elavad, paneb kultuurilise relativismi paika. Selles teoorias puudub universalalne ,,peaks", mis on kultuuriti erinev. Moraalsed kombed om kultuuriti täiesti erinevad ja ka inimajaloos on need täiesti erinevad. Moraalid muutuvad ajas. Kõik moraalinormid ei ole nii suhtelised. On olemas sarnaseid reegleid, aga need avalduvad eri nurkade alt. Teatud tabud on igas kultuuris samad. Näiteks mõrv on mis tahes kultuuris vale, aga
ei näe, aga teisi silmas pindu näed." Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad ,,deon" peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks oli. Teleololoogilised eetikad tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism suurendab enda heaolu, seega hea. Vooruste eetika eespool kirjas! Eetiline relativism hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Seal, kus inimesed elavad geograafiliselt, paneb paika nende mõttemaailma. Puudub universaalne ,,kuidas peaks". Mitmekesisuse tees. Mis on tõde? Kas tegelikult on kõik moraalsed normid suhtelised? Kas on olemas sarnaseid moraalireegleid, mis eri kultuurides avalduvad erinurga alt. Põhjuseta inimese tapmine, verepilastus keelatud. Mingil moel kaitsud eraomand. Väärtustatakse ka üldiselt sarnaseid asju. Nt. elu, pere, tervis, abielu.
lahendama, vaadake ÕISis vastavat töölehte. Kultuuri 3 komponenti: Kognitiivne kuidas mõtleme (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju) Normatiivne kuidas me käitume (normid, kombed) Materiaalne materiaalsed asjad (kunst, arhitektuur, kingitused) 38. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega? KULTUURIUNIVERSAAL ON SOTSIAALSETE INSTITUTSIOONIDE KOGUM, MIS ON (VÄLJA KUJUNENUD) TEKKINUD INIMVAJADUSTEST. Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris: Kohanemine keskkonnaga Korra säilitamine Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid kultuuriline erinevus. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. 39. Mis on väärtus?
ka bioloogiline mitmekesisus, mis tagab liikidesisese suurema geneetilise variatsiooni. Töötati välja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis võeti vastu 1994.aastal. Sellele kirjutas alla ka Eesti Vabariik. Suures osas puudutab see konventsioon metsikuid taime- ja loomaliike, kuid üks osa on jäetud ka kultuurtaimede ning koduloomade ja -lindude jaoks. Konventsiooni põhieesmärgid on: - bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; - geneetiliste ressursside kasutamine lähtuvalt inimvajadustest; - saada kasu geneetiliste ressursside kasutamisest. 73. Ohustatud tõud väikearvulised tõud (eesti maatõug ehk maakari; eesti hobune) 74. Tõugude klassifikatsioon tõud jagunevad eri tootmissuundade vahel, kuid igal tõul on omapärased tunnused, mis eristavad teada: populatsioonide suhteline suletus (osaline avatus) on selle tagatiseks. et tõulised omadused määravad produktiivloomade (-lindude) pidamise majanduliku efektiivsuse, tuleb aretajatel teha sihikindlat tööd
. Sellised reeglid ei ole tihti kirjalikult sätestatud ning tulenevad kas spordipraktikast vôi uute loominguliste lahenduste kaudu. Strateegilisi reegleid vôib välja arendada individuaalselt vôi meeskondlikult kuid nad ei tohi vastuollu minna määravate reeglitega antud spordialal. Eriti ilmne on strateegiliste reeglite tähtsus sportmängudes kus sportlase vôime interpreteerida reegleid määrab tihti tulemuse. 4.3. Spordireeglid on inimvajadustest sôltuvad. Nagu eelpool mainitud, on spordi üheks funktsiooniks ôpetada spordtga tegelejaid järgima vôimalikult täpselt spordireegleid. Spordi edasiseks arendamiseks, eriti hariduslikust aspektist vaadatuna, ei saa seda spordi funktsiooni vôtta aga väga rangelt. Seetôttu ei tohi spordireegleid vaadelda ainult kui seadusandlikke akte. Reeglite järgimise ulatus sôltub eelkôige tingimustest ja kontingendist
annaabi.ee 
