ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5. Miks peetakse küüditamist inimsusevastaseks kuriteoks? Selgitage 3-4 lausega. Sest küüditamine toimub inimeste tahte vastu. Sellega kaasnevad vägivald ja kogu vara konfiskeerimine. Peale selle, et inimene kaotab elupaika, perekond võib ka lahutada teineteisest. 6. Koostage allikate ja oma vastuste põhjal lühike kokkuvõte (8-10 lauset) "Küüditamised 20. sajandil". Totalitarismi tekkimisel ilmus küüditamine. See sai alguse iidsetel aegadel
põhimõtetega või rikuvad üldkohustusliku rahvusvahelise tavaõiguse norme. Hiljem tegi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Peaasamblee mitme oma resolutsiooniga kõik Nürnbergi Harta normid oma liikmeile üldkohustuslikuks. Oluline on silmas pidada, et Nürnbergi Harta on üldsõnaline ja ei viita ühelegi kongreetsele riigile ning kehtib seega kõigi riikide kohta, kes Hartas loetletud kuritegusid korda panevad. Rahvusvahelise õiguse järgi loetakse inimsusevastaseks kuriteoks, erinevalt tavalisest kriminaalkuriteost, teadlikult, laiaulatuslikult ja süstemaatiliselt toime pandud rünnakuid tsiviilelanike vastu. Teadlikult laiaulatuslik või süstemaatiline rünne tsiviilisikute vastu on näiteks see, kui väeosa või selle allüksuste juhid või liikmed on teadlikud, et nende tegevuse eesmärgiks on tsiviilelanikkonna ründamine. Samuti laieneb see mõiste poliitilisele juhtkonnale. Kui kapral vastutab selle eest, mida tegid tema ja tema
annaabi.ee 
