Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja ajal - sarnased materjalid

hitler, stalin, juute, saatsid, kuritegu, holokaust, massimõrv, laagrisse, oblasti, saadetud, käsul, juudid, geto, küüditamine, tähega, jätkus, vagunid, ukraina, kirovi, inimsusevastased, lubada, inimsoo, diktaatorid, suurimat, holokausti, kodudest, valgevenes, saatma, süütu, riiklikul, konverents, mahuka, autoriks, vanaaegsed, primitiivsed
thumbnail
4
rtf

Kas inimsusevastased kuriteod on õigustatavad?

Kas inimsusevastased kuriteod on õigustatavad? Teise maailmasõja suurimad ja tähtsamad mehed, A.Hitler ja J.Stalin, saatsid mõlemad korda mitmeid kohutavaid tegusid. Ma käsitlen oma arutluses diktaatorite kõige jubedamaid ja tuntumaid inimsusevastaseid kuritegusid - Hitleri algatatud juutide holokaust ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamine Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Küüditamine

Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris Kumm ja liikmeteks Eesti NSV Riikliku Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Andrei Murro, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar asetäitja Aleksei Skurin, Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja Venjamin Gulst ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem Rudolf James. Vastavalt kavale oli plaanis saata Eestist väljasaadetud järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse: Starobelski laagrisse, vastavalt siis 4665 inimest, Usollaagrisse 691 inimest ja väljasaadetavaid pereliikmeid Altai kraisse oli 9115 inimest. Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest

Riigikaitse
42 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Holokaust

Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas ­ sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 ­ 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest ­ massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST

Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Kõige tuntum Vene Rahva Liit, eesotsas Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism ja õigeusukiriku rolli rõhutamine. Sellest tulenevalt nende peamiseks eesmärgiks oli võitlus Vm säilimise eest sellisel kujul nagu see oli. Keisri 17.okt manifestis nähti žesti, asjatut järeleandmist, pigem oleks eelistatud piiramatut isevalitsust jne. Olid sõjakalt meelestatud revol ilmingute vastu, nägid revol liikumise taga ennekõike juute, alustasid Vm-l juudipogrommidega, peksta võis ka intelligente, sotsialiste, üliõpilasi jne. Kummalisel moel need erakonnad suutsid endaga kaasa tõmmata inimesi väga erinevatest sots kihtidest, parempoolsete marurahvuslaste hulka kuulus nii tipp-riigiametnikke, haritlasi, suurettevõtjaid, pankureid, ka talupoegi, tööstustöölisi ja paadialuseid. Küsimus polnud mitte sots kuuluvuses, hariduslikus tasandis, vaid kolme põhiloosungi omaksvõtus- keiser, isamaa ja õigeusu kirik.

Ajalugu
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun