Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu kõigil juhtudel esineb hingamisraskusi ja puupillide suurenemine, mis on suurele hirmule tihti omane. On ka neid, kes vastupidi, olles foobiaga silmitsi ei tee midagi. Nad ei suuda liigutada ennast ja jäävad tardunuks ühe koha peale, oodates kuni oht möödub või kuni keegi juhib nende tähelepanu mõnele muule objektile ja viib kardetavast eemale.
Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu kõigil juhtudel esineb hingamisraskusi ja puupillide suurenemine, mis on suurele hirmule tihti omane. On ka neid, kes vastupidi, olles foobiaga silmitsi ei tee midagi. Nad ei suuda liigutada ennast ja jäävad tardunuks ühe koha peale, oodates kuni oht möödub või kuni keegi juhib nende tähelepanu mõnele muule objektile ja viib kardetavast eemale.
annaabi.ee 
