Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Vihased on paljad suures poritiigis kus söövad ja närivad üksteist. Siis on uhkuse
karistamine, kujutatud Firenze keisripooldajate juhti. Põleb tuleriidal ketserina.
Aegajalt ka kõrvalepõiked D ja V vestlused. Jumalikkuseni inimlik kunst ei jõua,
aga selleni tuleb kõigest hoolimata püüelda. Seada kõrged sihid. Edasi ketserid ja
jumalateotajad, silmakirjatsejad, lipitsejad.
Seitsmendas ringis on vägivallatsejad, kentaurid mütoloogiast, Attila
ajaloost. Inimpisaratest moodustuvad põrgu jõed. Seal D väljendab lootust, et tema
värsid elavad kaua. Tunneb, et on loomas midagi suurt.
Kaheksandas ringis kupeldajad, abielurikkujad. Taluvad ränkasid karistusi.
Sinna paigutab D ka terve rea paavste tema julgus!. Seal on paavstide kaev
põlev auk maa sees, üks paavst kaevu suudmes pea alaspidi rippumas, kui uus tuleb
vahetab see tema välja. See episood Blakel üsna värvikalt. Bonifatius VIII teda
vihkas D enim
annaabi.ee 
