Sõnu seletav sõnaraamat

Inimloomus – kõik on loodud võrdsena, kõigil on samad eesmörgid ja vahendid nende saavutamiseks, inimloomuse põhikomponendiks on soov, iha. Loomuõigus ja loomuseadus – suur osa tema ühiskonnafilosoofias, õigusspsteem on rajatud loomuõigusele. Loomuseadused on vajalikud et nad piiraksid kirgede ja ihaderikast loomust.
Inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et suruda alla indiviidide egoismi ja püüda luua ühishuvisi, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused.
Inimloomuse ebatäiuslikkus - rõhutab inimeste tundeid ja emotsionaalsust, inimene on oma loomult ebatäiuslik, mitte nii mõistlik ega hea. Riigi ülesandeks on ohjeldada inimeste emotsioone ja instinkte, mis omapead jäetuna võivad tekitada sotsiaalseid konflikte ja kaost.

Inimloomuses on   soovida   head   kurja   asemel,   Platoni   idee   järgi   ei   leidu   inimest,   kes  vabatahtlikult   sooviks   enda   õnnetust,   sest   kõik   inimesed   tahavad   olla   õnnelikud.
Inimloomus on objektiivseid moraaliprintsiipe, suhteliselt sarnane mis on rakendatavad kogu olemuslikes aspektides, inimkonnale (kõigile kuna inimestel on ratsionaalsetele olenditele). sarnased vajadused ja huvid.
Inimloomusel või - mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda.

Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab.
Inimloomusel on aga eksimine nii sees, et ei ole midagi, mille vastu ei oleks võimalik eksida, nii näiteks eksib nii mõnigi lihtsamates arvutustes või geomeetrias.
Inimloomus on põhiliselt halb ja isekas ning ei ole võimeline paranemiseks ehk indiviidid toimivad vaid oma erahuvides, luues töökohti ja jõukust.

Inimloomus on pigem õel ja halb kui hea ning seetõttu tuleb just konkreetsetest näidetest ja reaalsest elust õppida valitsemise kunsti.
Inimloomuses on uskuda seda, mida nad näevad, kuid see ei pruugi nii olla ning selle tõttu on inimesed kergesti manipuleeritavad.
Inimloomus on universaalne, sest see on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel sarnased vajadused ja huvid.

Inimloomus on äärmiselt keerulise põhjaga ja ka lihtsasti mõjutatav nagu võin Goethe teosest „Faust“ välja lugeda.
Inimloomuse seadus – Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel.
Inimloomuse impulsid on omandanud kokkusurutud vedru tohutu jõu ning paiskunud ühel hetkel välja äraspidise nägemusena.

Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma.
Inimloomus on olulistes aspektides suhteliselt ühesugune; inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased.
Inimloomus on liiga keeruline, et seda lahti mõistatada taevas elavate nähtamatute üleloomulike olevuste

Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure.
Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid.
Inimloomus on põhiolemuselt hea ning riigi olulisim roll on tagada inimeste võimalikult suur võrdsus.

Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam.
Inimloomuses on ikka olnud tahtmine tulevikku mõjutada või vähemasti ees ootavat ennustada.
Inimloomus – inimene on loomult egoist, püüdleb hüvedele, privileegidele, võimule.

Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele.
Inimloomusele on tihti omased ka negatiivsed jooned, antud teoses on kujutatud ka neid.
Inimloomus on universaalne ja kõigi kultuuride toimimise põhimõtted niisamuti.

Inimloomus on esimene harjumus, mille omandame tänu asendile ühiskonnas.
Inimloomus – nii nagu ta koosneb vaimust ja kehast – vahel ei petaks.
Inimloomus on universaalne Huvid on erinevad aga vajadused on sarnased.

Inimloomuses on vaid kaks mõeldavat abinõud sõnade jõu tugevdamiseks.
Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus.
Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata.

Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus.
Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine.
Inimloomusele on mõistatused alati ligitõmbavad olnud.

Inimloomus on võimeline arenema ja end parandama.

Inimloomus on väga keeruline termin.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto