kuupalgast. Riik hakkas lõpuks maksma kolhoosidele toodangu eest ning ka tööstuses tõsteti palku. Lisaks lubati ka ainult isiklikuks tarbeks omada aiamaad ning paari kodulooma või -lindu. Kuid see kõik ei andnud tulemust, sest käsumajanduses oli palju ebakõlasid ning inimestel puudus huvi paremate tulemuste vastu. Kuigi NSV Liidu sees tundus, et liigub kõik ainult ülespoole ning olukord muutub inimlikumaks oli inimlikusest väljaspool NSV Liitu asi kaugel. Peamiseks näiteks tooksin Ungari 1956.aasta ülestõusu, mis sai alguse protestidest parteijuhi Mâtyâs Râkosi vastu. Põhiliselt protestiti Râkosi stalinistlike meetodite vastu. Pärast protestijate võitu sai uueks juhiks Imre Nagy, kes teatas Ungari välja astumisest Varssavi paktist ning üritas luua Ungarist neutraalset sotsialistliku riiki. Ungaris üritati 1953.aastast 1955.aastani kehtestada inimnäolist
Flauber alustas raamatu kirjutamisega 1875. aastal, püüeldes inimlikuma ja õrnema kirjanduse poole. Paljud kriitikud peavad raamatut puhtalt moraalseks teoseks. Üksmeelselt arvatakse, et Flaubert'i eesmärk oli kirjutada lihtsast elust ja lihtsast naisest. Ta kirjutas lugu lohutusest ning lootis seeläbi, et teda peetaks inimlikuks kirjanikuks. Raamatut on ka nimetatud otseseks rünnakuks Rooma katoliku kiriku vastu ja seda on vastuvõetud kui lihtsat lugu inimlikusest ja kaastundest. ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" on inspireeritud Roueni katedraali suurest klaasmaalist. Flaubert tegi meelega teistsuguse loo, kui seda rääkis klaasmaal. Võõrustaja Julianuse sünnil ennustati Julianuse emale, et poisist saab pühak ning isale, et pojast saab imperaator (kuningas). Vanemad armastasid oma poega hullumeelselt. Peale seda, kui Julianus tappis kirikus hiire, kuna viimane teda keskendumisel segas,
kuna „perekonnale on see ju raske“. Nemad seevastu hoolitsevad Gregori eest niikaua, kuni see hädavajalik on. Õde algul tegutses heatahtlikult, kuid hiljem oli tegevus vaid selleks, et tunda, et ta polnud venna aitamisest keeldunud. Kui Grete arvab, et ta on teinud piisavalt ,ütleb ta:“Ma arvan, et et keegi ei saaks meid süüdistada.“. Soovitades kahjuri hävitamist. Võõrandumine Ennem metamorfoosi, on Gregor võõrandunud oma töökohast, inimlikusest ja ehk isegi oma kehast. Tema hoolivus ning empaatia perekonna suhtes on teda samuti võõrandanud, kuna lõpus ei märka mees, et need tunded ei ole vastastikulised. Peale metamorfoosi, Gregor tunneb end eemaldatuna toast, keskkonnast ja sümbolina selleks, ei suuda mees vaadata aknast välja (silme ees on vaid hall udu). Metamorfoos on võimas metafoor võõrandumisele, nii läbi sotsiaalse kui ka isikliku võtme. Vabadus ja eskapism
mees rahulikult oma vangistusega toas, kuna ,,perekonnale on see ju raske". Nemad seevastu hoolitsevad Gregori eest niikaua, kuni see hädavajalik on. Õde algul tegutses heatahtlikult, kuid hiljem oli tegevus vaid selleks, et tunda, et ta polnud venna aitamisest keeldunud. Kui Grete arvab, et ta on teinud piisavalt ,ütleb ta:"Ma arvan, et et keegi ei saaks meid süüdistada.". Soovitades kahjuri hävitamist. Võõrandumine Ennem metamorfoosi, on Gregor võõrandunud oma töökohast, inimlikusest ja ehk isegi oma kehast. Tema hoolivus ning empaatia perekonna suhtes on teda samuti võõrandanud, kuna lõpus ei märka mees, et need tunded ei ole vastastikulised. Peale metamorfoosi, Gregor tunneb end eemaldatuna toast, keskkonnast ja sümbolina selleks, ei suuda mees vaadata aknast välja (silme ees on vaid hall udu). Metamorfoos on võimas metafoor võõrandumisele, nii läbi sotsiaalse kui ka isikliku võtme. Vabadus ja eskapism