Nad kasutavad ellujäämise nimel iga päev revolverid ning sõidavad on ustavatel hobustel tolmuste linnade ja kariloomade rantsode vahel. Vesternide peategelased olid omakasupüüdmatud ning muretsesid inimeste heaolu pärast. Reeglite eiramine ja järgimine Klassikalistes vesternides püüti hoida zanrile kindlaks jääda. Tehti pisimuudatusi nagu näiteks prooviti filmi rekvisiite ajakohasemaks teha, filme hakati tootma väljaspool stuudiot, indiaanlasi hakati kujutama ,,inimlikena" mitte enam pahatahtlike ning negatiivsetena. Suuremad zanrimuudatused klassikalistes filmides olid need, kus loo sisuks ei olnud enam lihtsa ja moraalse loo jutustamine. Mõnes filmis said kandvamaid rolle isegi naised. Suurimad zanrireeglite eiramised toimusid siiski Euroopas, kus loodi suur hulk alazanre. Näiteks euro-vesternides, ei toimunud tegevus enam Ameerika Metsikus Läänes vaid Euroopas. Itaallastest said suurimad euro-vesterni eestvedajad. Itaallaste vesternid olid oma
,,Sõda ja rahu" kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Sõja kujutamise kõrval näidatakse aadlike elu sel perioodil. Vm aadel jagunes: 1)pealinna e Peterburi aadel Kuraginite perekond, raha ahned, silmakirjalikud; 2)Moskva e. provintsi aadel Rostovite perekond, perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, ei ajanud ainult raha taga, oluliseks olid pere, ideaalid, sisemised väärtused, isamaaarmastus; käitusid lihtsalt, hoolisid
Poseidoni tempel Templid pärinevad jumaluste aegadest: Zeus, Hero, Poseidon (merejumal), Hermes (reisijate jumalus), Ares (sõjajumal), Athena (linnadekaitsja jumalanna), Artemis (väike-aasia päritoluga loomade kaitsja), Hephaistos (käsitööjumal), Dionysose (veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter (viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud Jumalad elasid Olympose mäe tipul (Põhja-Kreeka ja Makedoonia piirkond) Olympia ja Olympos kaks erinevat
oma esimene näidend „Tartuffe“ lavastada, sest teda kritiseeriti, laimati ja rünnati pidevalt. Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta „Ebahaige“ 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. Moliére peegeldas Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Ta ei piirdunud ka lihtsalt eluoluga, vaid tegi seda kriitliselt, vaheda satiiri vahendusel. Ta näitas oma tegelasi siiski inimlikena. Varjates oma mõtteid nalja ja naeru taha, pani ta kõik oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat. Ta pooldas kõikjal loomulikkust ning inimlikku siirust. Moliére'i näidendite lõpud on sageli kunstlikud, sest süžee arendus ei olnud Moliére'i tugevaim külg. Kui paljud klassitsismi komödiograafid kaotasid samal sajandil oma kuulsuse ja menukuse, siis Moliére'i näidendeid mängiti ka järgnevatel ajajärkudel. * satiir – pilge, pilkav kirjandusteos 24
kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. (Alguses plaanis kirjutada 1805. a sõjast, mis kasvas edasi 1812 Borodino lahinguks. Uuris põhjalikult. Lahingu juht Kutusov, Moskva hülgamine.) Oluline teema on elumõtte otsingud. Kaks peategelast teevad seda eriti. Andrei Bolkopski- aristokraat, kõrge eetika, kõrgelt haritud, kuidas ennast teostada e kuidas olla kasulik ühiskonnas. Armastus võib aidata. Tema naine suri, kihlus Natasa Rostovaga (16,
,,Sõda ja rahu" kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Põhiidee: maailmas on kõige tähtsam armastus ja selle eest tuleb võidelda. Ka sõdurid on 20 inimesed mitte ainult kahuri liha. ,,Anna Karenina" ,,Ivan Iljits", ,,Kreutzeri sonaat" Vägivalla ja sotsiaalse ebavõrdsuse teema. ,,Pimeduse võim" näidend, annab masendava pildi Vene külast. ,,Elav laip" näidend, näitab kõrgklassi silmakirjalikkust. ,,Ülestõusmine" romaan, mis jõuab lugejateni 1899
annaabi.ee 
