tähendused) jne. Kultuuriuuringute teoreetilisi suundi: Makrostruktuuri uuringud (Marx, Simmel, Durkheim); dekonstruktivism (Derrida); kriitilised uuringud (Adorno, Bourdieu jne); kriitilised sisu-uuringud (Gerbner) jne. Poliitika. Politoloogia. Politoloog. Poliitikat kõige paremini määratlev märksõna on võim (sh võitlus võimu pärast, võimu teostamine, võimusuhete korraldamine, võimu jaotus, võimule allumine). Poliitikat võib leida igast „püsivast“ ehk korraldatud inimkooslusest, kõige olulisemalt aga riigist kui poliitilisest ühendusest, kuna suhted lähedaste, sõprade, naabrite ja töökaaslastega on meil valdavalt erinevad, suhted riigiga aga ühised. Politoloogiat kui teadusharu iseloomustab maailmavaadete, uurimuslike lähenemiste, meetodite ja seisukohtade paljusus, milles erinevaid koolkondi (nagu nt feminism, marksism, positivism, konstruktivism) ühendab mitte jagatud teadmine, vaid jagatud uurimusküsimused
Erinevates kultuurides on erinevad tavad ja kombed. Kui isik satub teise kultuuriruumi ning tundmata selle tavasid ja kombeid neid seetõttu (või tahtlikult) rikub, satub ta kindlasti oma käitumisega kentsakatesse olukordadesse. Tulemuseks on, et teda peetakse ebaviisakaks. Ebaviisakas ei saa olla lõputult kui isik oma käitumist kehtivale tavale ja kommetele ei alluta, järgneb sotsiaalne surve ja hukkamõist, mis tõenäoliselt päädib rikkuja vastavast inimkooslusest `väljaheitmisega'. Ka moraal on seotud kultuuriga. Samuti on moraal seotud mõistega kõlblus, kusjuures eesti õigekeelsussõnaraamat paneb nende kahe mõiste vahele võrdusmärgi. Ka ladinakeelne 'moralis'1, millest pärineb mõiste 'moraal', tähendab kombekust ja kõlbelisust. Seega on moraal ja kõlblus mõisted, mis tähistavad inimese sisemise kultuuri seisundit, ehk tema sisemist sundi, südametunnistust ja
annaabi.ee 
