lähtudes loomuliku korra ideest, mitte seadusandja tahtevabadusest. Võib arvata, et loomuliku alusena peavad nad silmas ühiskonna objektiivset eneseregulatsiooni protsessi. Loomuõiguse lähenemine õigusele kui tervikule on rajatud haprale alusele. Selleks aluseks on kujutlused, ideaalid, meelevaldselt konstrueeritud mõttepildid sotsiaalsest tegelikkusest. Õiguspositivistid leiavad, et puutuvalt inimkooslusesse, ühiskonda pole alust rääkida mingist loomulikust korrast. Kui üldse tekib mingi inimkooslus teadliku regulatiivse tegevuse tulemusel. See lähenemine tundub alguses üsna erinev loomuõiguslikust, aga tegelikult on üpris sarnane. Mõlemal juhul käsitatakse õigust subjektiivse inimloomingu produktina. Mõlemal juhul ollakse üksmeelel selles, et regulatsiooninormid nagu ka normatiivne süsteem tervikuna sünnib inimmõistuses
normide süsteemina, kuid tahab seda süsteemi konstrueerida lähtudes loomuliku korra ideest, mitte seadusandja tahtevabadusest. Võib arvata, et loomuliku alusena peavad nad silmas ühiskonna objektiivset eneseregulatsiooni protsessi. Loomuõiguse lähenemine õigusele kui tervikule on rajatud haprale alusele. Selleks aluseks on kujutlused, ideaalid, meelevaldselt konstrueeritud mõttepildid sotsiaalsest tegelikkusest. Õiguspositivistid leiavad, et puutuvalt inimkooslusesse, ühiskonda pole alust rääkida mingist loomulikust korrast. Kui üldse tekib mingi inimkooslus teadliku regulatiivse tegevuse tulemusel. See lähenemine tundub alguses üsna erinev loomuõiguslikust, aga tegelikult on üpris sarnane. Mõlemal juhul käsitatakse õigust subjektiivse inimloomingu produktina. Mõlemal juhul ollakse üksmeelel selles, et regulatsiooninormid nagu ka normatiivne süsteem tervikuna sünnib inimmõistuses