tõrjutust põhjustavad liialt väikesed sotsiaaltoetused ning võimalused näiteks lapse kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab
massist". Inimene kaitseb mässuga iseennast ja oma omandit. ,,Vastuhakk ei ole põhiolemuselt egoistlik tegu. Muidugi võib ta olla kantud ka egoistlikest kaalutlusist. Ent vastu hakata võib ühtviisi nii pettusele kui rõhumisele. Liiatigi, kui mässaja on otsusele jõudnud ning on parajasti kõige sügavamas mässuhoos, ei säästa ta midagi ja paneb kõik mängu. Mõistagi nõuab ta enesegi vastu ausust, ent üksnes sedavõrd, kuivõrd ta samastab end mõne olemasoleva inimkooslusega." (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 31) ,,Ta võitleb oma isiksuse puutumatuse ees. Ta ei püüa ennekõike vallutada vaid soovib lihtsat tunnustust leida." (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 33) Leida tunnustust omaenese olemusega. ,, Mässaja seevastu piirdub sellega, et ei luba põhimõtteliselt ennast alandada ega soovi alandust ka teistele. Ta on koguni nõus ise valu kannatama, tingimusel, et austataks tema Puutumatust!" (A.Camus ,,Mässav inimene" lk. 33)
Majandustegevuse ratsionaalse organiseerimise põhiküsimuste e majandusprobleemi (mida, kuidas, kellele?) lahendamine on oluline nii kogu rahvamajanduse kui ka üksiku ettevõtte seisukohalt. Nimetatud vastastikuses sõltuvuses olevate küsimustele vastuste otsimise vajadusega seisab paratamatult silmitsi igasugune inimühiskond, olgu tegemist arenenud tööstusriigiga või muust maailmast äralõigatud saarel asuva primitiivse inimkooslusega. Küsimus ,,mida toota?", peab saama vastuseks milliseid tooteid, hüviseid, teenuseid ja kui palju, millise kvaliteediga ning millal peaks valmistatama paljude võimalike variantide (alternatiivide) seast? Teiseks probleemiks on ,,kuidas?" selliseid tooteid valmistada. Kes on valmistaja, milliseid konkreetseid ressursse ja tehnoloogiaid kasutada? Kolmas küsimus on ,,kellele?" toodangut ikkagi valmistada. Millise printsiibi alusel
tingimuste struktuuri, sh teatavate positsioonide, suhete, seoste jne võrgustiku, mis igat tema sammu kammitseb ning juhib. 3 R.Narits Õiguse entsüklopeedia lk 29-33 4 E.Raska Sotsiaalse süsteemi muutumist määravad ning ,,juhivad" teatavad objektiivsed tegurid, sotsiaalsed seadused, mitte inimeste subjektiivne tahe. Kohandumine ei ole ühesuunaline ning ka ühiskond peab kohanduma inimesega kui spetsiifilise inimkooslusega. Kohandumine tähendab süsteemi kui terviku pürgimist õigele, jätkusuutliku püsimise ja toimimise seisukohalt optimaalsele, normsele olemisele. Sotsiaalne norm selle sügavaimas tähenduses on tegelikult ühiskonna, inimese ühiskondliku olemise dünaamiline (ajas ja ruumis muutuv) seisund, antud tingimustes optimaalne olemise viis. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises
Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite, olemise materiaalsete ja vaimsete tingimuste struktuuri, sh teatavate positsioonide, suhete, seoste jne võrgustiku, mis igat tema sammu kammitseb ning juhib. Sotsiaalse süsteemi muutumist määravad ning ,,juhivad" teatavad objektiivsed tegurid, sotsiaalsed seadused, mitte inimeste subjektiivne tahe. Kohandumine ei ole ühesuunaline ning ka ühiskond peab kohanduma inimesega kui spetsiifilise inimkooslusega. Kohandumine tähendab süsteemi kui terviku pürgimist õigele, jätkusuutliku püsimise ja toimimise seisukohalt optimaalsele, normsele olemisele. Sotsiaalne norm selle sügavaimas tähenduses on tegelikult ühiskonna, inimese ühiskondliku olemise dünaamiline (ajas ja ruumis muutuv) seisund, antud tingimustes optimaalne olemise viis. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis sõltumatult
annaabi.ee 
