sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest. Saussure eristas ka tähistajat (akustiline kujund) ja tähistatavat (millele viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Struktrualistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või
mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. sünkrooniliselt. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest. Saussure eristas ka tähistajat (akustiline kujund) ja tähistatavat (millele viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Struktrualistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel
Tänapäevamüüt on nt the American Dream. Müüdid väljendavad ühiskonna mõttemalli ja on selle kollektiivi vaimseks toetuspunktiks. Müütidega on seotud: vanakreeka tragöödidad, Vana Testamendi müüdikogumik, rahvapärimuste kangelaseeposed, antiikainesega rüütliromaanid jne. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Strukturalism lahkab süstemaatiliselt põhistruktuure, millele toetub inimkogemus (sh looming). See süstematiseerib inimkogemusi ja seda rakendatakse mitmeti (lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia jne). Strukturalism tugineb inimkogemuses jms eristatavatele pindmistele nähtustele ja struktuuridele ja neid reguleerivatele nähtustele. Struktuuri looja on inimmõistus, mitte iseseisvalt eksisteerivad. Struktuur on kontseptuaalne raamistik füüsiliste nähtuste jms mõistmiseks; üksused: terviklikkus (tervik on enam kui osad), dünaamilisus (struktuur muutub), eneseregulatsioon
sünkrooniliselt. Hakkas eristama langue - keele süsteem ja parole - üksikud lausungid. Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest. Saussure eristas ka tähistajat (akustiline kujund) ja tähistatavat (millele viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Strukturalistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel
Kompromiss: usutunnistused. Institutsiooniline ja keeleline külg on inimlooming. Kombed, tavad, traditsioonid on inimlooming. Jeesus oli päriselt olemas; ka tema religioossed kogemused olid tõenäoliselt päris. Religioonisotsioloogia: 1. kõik ongi inimkonstruktsioon 2. religioonil on ka oma sfäär olemas Neuroloogia: osa religioonist, religioossetest tunnetest on meile sünnipäraselt kaasa antud. Võimekus usuks on meile teatud osas bioloogiliselt ette antud. On inimkogemusi, mis on kultuuriülesed. (Kultuurideülese kohta võime oletada, et see on bioloogilist algupära, mitte inimeste konstrueeritud.) Igas kultuuris on neid, kellel on kogemusi kohtumisest vaimolenditega (kogemuse sisu määrab juba kultuur). Kogemused selgeltnägemisest, telepaatiast ja paranormaalsest. Religiooni etteantust kinnitab ka vajadus mõtestatuse järele: põhjus-tagajärje seoste loomine ka sinna, kus neid tegelikult ei ole. Religioonid pakuvad sellist
Annab võimaluse tunda end olukorra peremehena (tunneb reaalsust - EGO tugevneb) Mida enam aeg edasi läheb, seda enam muutub olulisemaks mängu mõte, mitte mängu tegevus/sisu Mäng annab võimaluse olla vaba nii ajas kui ruumis Sotsialiseerumine või siis individualiseerumine: 6) Garwey (1977)- mäng on ennekõike selleks vajalik, et ennast tundma õppida ja end osata paigutada keskkonda 7) Fromberg (1990) - mängus integreeritakse inimkogemusi Et iseendast teadlik olla, on vaja inimesi ja erinevaid suhteid Kui meil kõne areneb, siis me sotsialiseerume läbi erinevate võimaluste - suudame paremini arendada oma tundeid, kõne ja eneseväljendust Kui suhteid pole teiste inimestega, siis otsmikusagara poolel ei saa oma eesmärke seada ja nendeni jõuda Mäng on vanem kui kultuur Mängu motiiv - tegevus Mängu eesmärk - evolutsiooniline (kohanemis) käitumine, et kuidas elus hakkama
Müüdid pajatavad inimeste üleelatud kogemustest. Tol ajal elasid inimesed nii müütilises kui ka reaalses maailmas. Oli olemas nagu kaks erinevat maailma ( reaalsust ), milles elati. Kuid need mõlemad maailmad olid inimese jaoks reaalsed ja nende vahel ei tohtinud olla vastuolusid. Mütoloogia on müütide kogum, kuid sellisel ajal elavale inimesele ole see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene ,,ilmsi" viibida ei saa
Müüdid pajatavad inimeste üleelatud kogemustest. Tol ajal elasid inimesed nii müütilises kui ka reaalses maailmas. Oli olemas nagu kaks erinevat maailma ( reaalsust ), milles elati. Kuid need mõlemad maailmad olid inimese jaoks reaalsed ja nende vahel ei tohtinud olla vastuolusid. Mütoloogia on müütide kogum, kuid sellisel ajal elavale inimesele ole see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene ,,ilmsi" viibida ei saa
Müüdid pajatavad inimeste üleelatud kogemustest. Tol ajal elasid inimesed nii müütilises kui ka reaalses maailmas. Oli olemas nagu kaks erinevat maailma ( reaalsust ), milles elati. Kuid need mõlemad maailmad olid inimese jaoks reaalsed ja nende vahel ei tohtinud olla vastuolusid. Mütoloogia on müütide kogum, kuid sellisel ajal elavale inimesele ole see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks „...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi inimeste keskel, vaid kuskil maa all, vees või taevas, kus inimene „ilmsi“ viibida ei saa