Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine
alusel. Vaeseid lohutas jälle see, et materiaalsed rikkused ei ole hea ja kristliku elu elamisel eelduseks.
Ning kurjategijad evisid võimalust andeks saada. Ehk siis, igavene elu taevas koos jumalaga oli
kättesaadav igaühele ning ainus tee selleni oli elada kristlikku elu.
Teadmine jumalast. Augustinus arvas, et teadmine jumalast on saavutatav juba inimese eluaja
jooksul. Enne sellele seisukohale jõudmist vajas ta inimkogemusest midagi, milles täiesti
kaheldamatult kindel olla. Ainuke vaieldamatult kindel asi, milleni ta viimaks jõudis, oli fakt, et ta
kahtleb. Ehk siis fakti, et ta kahtleb, ei saanud kahtluse alla seada. Seega tuvastas Augustinus sisemise,
subjektiivse kogemuse paikapidavuse, valiidsuse. Augustinus leidis, et on miski, mille puhul sisemine
tunnetus, mitte välimine ehk sensoorne, on usaldusväärne. Sellega tuletas ta teise viisi jumala
annaabi.ee 
