see korraliku teoreetilise raamistiku empiiriliste andmete tõlgendamiseks. (4) Käsitlus näib ühtviisi rahuldavat nii ateistlike kui religioossete tõekspidamistega inimesi. Newberg alustab tõdemusest, et enamikust intensiivseid religioosseid kogemusi käsitlenud neuroteaduslikest uurimustest on täheldatav ühisjoon intensiivsete religioossete ja müstiliste kogemuste aluseks peetakse radikaalseid muutusi isiku mina-tajus. Newberg osutab, et kõik inimkogemused, kaasa arvatud kogemus oma mina´st, on vahendatud aju kaudu. Seega peab olema võimalik seesuguseid muutusi isiku mina-tajus standardsete radioloogiliste meetoditega uurida. 9 Tema alustas oma teooriat tõdemusest, et enamusel neuroloogilistest uurimustest on tähistatav üks ühiskoon redikaalsed muutused inimese mina-tajus. Newberg osutab, et kõik inimkogemused k.a kogemus oma mina-st on vahendatud aju kaudu, seega peab olema
Kas ikka on viimsete asjade kohta olemas paremat tõde, kui see, mis aitab sul elada?" (JUNG 1977:104-105) Sellisel moel näeb Jung, et ka kõige hirmutavam usuline kogemus võib edasi areneda omaenda positiivseks vastaspooleks, tuues paranemist. Kuivõrd kogu meie poolt tajutav info on psüühiline kogemus, siis on ka usulistel kogemustel meile midagi olulist öelda. Nii nagu paljud Vana Testamendi raamatud sisaldavad prohvetite ehk nägijate kogemusi, nii on erinevad inimkogemused läbi kogu ajaloo ja üle terve maailma Jungi jaoks oluline inspiratsiooni ning ka teoloogilis-metafüüsikaliste mõttearenduste allikas. 53 3.5. Jung ja kristlik teoloogia 3.5.1. Psühholoogia ja teoloogia Psühholoogia on piiratud oma võimalustes anda hinnanguid usulistele nähtustele, sest kirjeldab seda üksnes fenomenoloogilisest seisukohast. ,,See vaatenurk ei jäta kõrvale usu, veendumuse või kindlate kogemuste olemasolu ega ka
annaabi.ee 
