Inimeste kloonimine- eetiline või mitte?
Teadlaste sõnul on heade geenidega inimest
lihtne ära tunda nende intelligentsi ja hea iseloomu järgi. Selleks, et välja selgitada halbade
geenidega inimesed, hakati koostama ja uurima sugupuid. Kuid samal ajal leidus mitmeid
teadlasi, kes kritiseerisid seda mõtteviisi ja väitsid, et sotsiaalsed probleemid tulenevad pigem
puudulikust sotsiaalsest keskkonnast kui halbadest geenidest nind rassilised erinevused on
kultuurilised, mitte bioloogilised.[1]
Teadaolevaid katseid inimkloonimistest ei ole ilmunud, kuid katseid on tehtud loomade
kloonimisega igas maaima nurgas. Üks õnnestumaid katseid oli see kui sündis lammas Dolly
5.juulil 1996. Aastal Roslini Instituutis Shotimaal. Lammaste keskmine eluiga on 11-12 aastat,
kuid Dolly elas vaid 6 aastaseks. Ta suri kopsuhaigusesse, Dolly põdes süvenevat kopsuhaigust,
mis oli ravimatu loomaarstide sõnul ja seega otsustati mürgisüstiga loom tappa. [2] Ennem
annaabi.ee 
