õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks. 7. Õpetamine ja õppekava peavad olema loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. 8. Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis isiksuse tunde- elu arenemises. 9. Läbi kogemuse analüüsi arendatakse inimest ja valmistutakse uuteks kogemusteks. 10. Inimkesksust ei tuleks käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik struktureeritus ja plaanipärasus.
Tänane kool peaks lähtuma järgnevatest ideedest: 1. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. Õpilasel peab tekkima tunne, et ta ei õpi mõttetult ja et ta saab elus rakendada teadmisi ntks matemaatikas õpitakse kuidas suurte esemete kõrgust vaadeldes mõõta. 3. Inimkesksust ei tuleks käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik struktureeritus ja plaanipärasus.
Olulised on ka lood sellest, mis või kes on suurim ja pisim, parim ja halvim, esimene ja viimane. - Sündmused, mis mõjutavad lugeja elu – eeskätt olmeprobleemid ja tarbijakaitse, aga ka teaduse ja tehnika saavutused. - Aktuaalsus - aktuaalsus esineb info andmises prominentide elust. Lugeja tahab teada, millega prominendid tegelevad. Inimkesksus ja emotsionaalsus Kõvades uudistes on objektiivsus ja tasakaalustatud. Pehmetes uudistes rõhutatakse aga inimkesksust ja emotsionaalsust. - Mõiste „inimlik huvi“ - Ühes tähenduses: konkreetne lugu peab olema näide, millega lugeja saab samastuda, kuid mis on samal ajal tüüpiline. Teises tähenduses märgib see konkreetsete inimeste konkreetset elu (nende edu, õnne, õnnetusi), mille eesmärk on emotsioonide näitamine ja esilekutsumine lugejas. - Emotsionaalsus – Esiteks on võimalik tuua uudisesse nii tegelaste kui ajakirjanike enda arvamus, suhted. Teiseks on vaja äratada tundeid lugejas
Olema avatud uutele ideedele, teada allika arvamusi. Anda allikale aega, et mõtteid koguda. Vältida vaidlemist ja targutamist. Mitte eeldada või oletada, vaid küsida küsimusi. Vaatlemine Kirjutada lisaks kuuldule ka seda, mida nähakse. Detailid annavad loole värvi, selgema pildi lugejale, kaasatuse. Vaatlused on tähtsad olemuslugudes. Vaatluse teha intervjuu ajal, hiljem võimatu meenutada. Pikema loo puhul palju vaatlusmärkmeid. Suurendada detailidega uudise inimkesksust ja mõjukust, panna lugeja tundma, et ta oli koha peal. Märkmete tegemine Kirjutada kiiresti. Kasutada sõnade lühendamise viisi. Kasutatakse ka diktofoni. Diktofoni kasutamine. Kirjutada ülesse võtmemomente, aga detailid jm jääb lindile. Diktofoni kastusel on puuduseid ja eeliseid: Saab allikaga silmsidet ja juhtida intervjuud nagu vestlust. Allikad kontrollivad sõnu hoolikamalt ja annab paremaid tsitaate. Diktofon või allikat hirmutada. Spontaansed tsitaadid võivad puududa
Inimeste sotsiaalne interaktsioon. 52. Milles seisneb A. Naessi arvates Eneseteostus? Mis on isikule tõeliselt hea? Mis on tõeliselt tema huvides? Teisi nähakse endasarnastena, identifitseerutakse nendega. Mina (Self) on loodusliku maailmaga üks. Næss: Vihmametsi kaitstes ei kaitsta mitte neid, vaid seda osa Endast, mis on vihmamets 53. Kuidas kaitsevad süvaökoloogid endid ökofašismis süüdistamise eest? Ei tauni inimest, vaid inimkesksust, s.t maailmavaadet. Inimesel on seesmine väärtus, kuid mitte ainult temal. 54. Mida mõistab Naess ökosoofia all? Süvaökoloogia ehk ökosoofia – ökoloogilise harmoonia või võrdsuse filosoofia 55. Milles näevad ökofeministid peamist keskkonnaprobleemide põhjust? Seotud on seksism, looduse valitsemise soov, rassism ja muud sotsiaalse ebavõrdsuse vormid. Naised teevad koostööd loodusega. Teaduse peavool kujutab endast mehelikkust. 56. Mida peab K.J
Järk-järgult kujunesid neist vaimuhariudse keskused Hetäär kõrgemale seltskonnale haritud ja sotsiaalselt tunnustatud sõbratar, armuke. Filosoofia tarkusearmastus. Tõe, hüve ja ilu loomust käsitlevaid küsimusi uuriv haru. Lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne Oraakel pühamus, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Theatron vaatamise koht, teatriplats, vaatemängupaik Sofistika inimkesksust ja traditsioone vaidlustav filosoofia, õitses Ateenas. 14. Poliitikud: Solon: Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig".
kohta. enamasti on see uudise alguses. • Uudises, kus kohalik materjal on tagaplaanil, tõstetakse see esiplaanile, kas juhtlõiku või loo algusesse. • Kontrollitakse, kas nimed on õigesti kirjutatud. Õnnetusolukordades moonduvad need kergelt. Tuleb kontrollida, kas kohalikud inimesed on ikka kohalikud. • Lisatakse ise kohalike inimeste kohta leitud lisamaterjal. Loob rohkem inimkesksust. PR-lugude töötlemine Pressiteadetega saadakse reklaami firmadele jne. pressiteadetega tehakse kolme asja: visatakse minema, muudetakse lühiuudiseks või kasutatakse tulevase uudise aluseks. Oluline on pressiteate uudisväärtus. Uudisväärtuse kindlaksmääramine. Pressiteate puhul tuleb küsida: kas sellele on piisavalt uudisväärtust? Paljud pressiteated on omakasupüüdlikud jne. Teised on uudisväärtuslikud. Tuleb küsida mitu küsimust: kas püütakse firmat reklaamida
annaabi.ee 
