Professor Robin Attfield (Walesi Cardiffi ülikoolist) tõlgendas teatud piibli osi nii: nagu oleks Jumala silmis kõigil maailma loodutel väärtus omaette. Kosmoselaevaökonoomia ja- eetika Rõhutab maakera ja loodusvarude piiratust ja inimese sõltuvust nendest. Põhineb inimese vastutusele ja hoolitsusele looduse eest. Aluseks on Vana testamendi nn jahveistide allikatel põhinev loomislugu, kus inimene on looduse kaitsja ja harija. Tugev inimkesksus Loodusel on ainult esemeline väärtus. Esindavad valitsemise ja võimu traditsioon ning tehnikakeskne mõtlemine. Inimene ei tarvitse võtta arvesse mingeid muid kui oma inimlikke vajadustega seotud soove ja väärtusi. Nõrk inimkesksus Loodusel on kaasmõjuline väärtus. Loodusest saadavad väärtused muuudavad inimest paremaks ja sävendavad tema tegevust ja väärtusmaailma. Esindab vähemusse jäänud harimise ja kaitsmise eetika.
parandamist) ja sotsiaaldarvinism-arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele 3) Ellsworth Huntington osutas seostele kliima ja tervise, energia ja vaimsete protsesside nagu intelligentsuse, geniaalsuse ning tahtejõu vahel. defineeris optimaalse kliima mudeli ja näitlikustas seda, kuidas on Rooma impeeriumi kujunemine ja hare seotud klimaatliste tingimustega 3.Antropotsentrism- inimkesksus 20. saj. I pool- arusaam ühiskonna toimimisest sõltumatult kktingimustest ja ökoloogilisi protsesse jälgimata. Inimühiskond on keele, kultuuri, tehnoloogia, teadusega eristatud ja ei allu ökoloogilistele põhimõtetele ja piirangutele. Moderniseerumisteooria- loodust saab kontrollida tehnoloogia ja ühiskonna organiseerumisega. Inimkeskne vaade, kus keskendudes inimesele eriatakse looduse keskkonda (nt. Enda loodusseadused, et need domineeriksid tegelike loodusseaduste üle), st
- Ebatavaline ja ennenägematu, ootamatu ja veider – uudis on see, kui inimene hammustab koera. Olulised on ka lood sellest, mis või kes on suurim ja pisim, parim ja halvim, esimene ja viimane. - Sündmused, mis mõjutavad lugeja elu – eeskätt olmeprobleemid ja tarbijakaitse, aga ka teaduse ja tehnika saavutused. - Aktuaalsus - aktuaalsus esineb info andmises prominentide elust. Lugeja tahab teada, millega prominendid tegelevad. Inimkesksus ja emotsionaalsus Kõvades uudistes on objektiivsus ja tasakaalustatud. Pehmetes uudistes rõhutatakse aga inimkesksust ja emotsionaalsust. - Mõiste „inimlik huvi“ - Ühes tähenduses: konkreetne lugu peab olema näide, millega lugeja saab samastuda, kuid mis on samal ajal tüüpiline. Teises tähenduses märgib see konkreetsete inimeste konkreetset elu (nende edu, õnne, õnnetusi), mille eesmärk on emotsioonide näitamine ja esilekutsumine lugejas.
klassivõitlus viis ühiskonda edasi. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond, kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideloogiat iseloomustab järgmine: 1) Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastandlikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus 3) Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule 4) Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust. Riigi sekkumine ettevõtete tegvusse on tagasihoidlik 5) Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp. Järelikult sõltub inimese edukus inimesest endast ja pole õige maksustada jõukamaid inimesi kõrgemate maksudega
nõus või on kindle pole nõus või on aga on nõus või võimeline või on ebakindel kindle ebakindel S4 delegeerv stiil- S3 osalev stiil- S2 veenev, müüv S1 sundiv, käskiv madal inim- ja kõrge inim- madal stiil- kõrge stiil- kõrge ülesandekesksus, ülesandekesksus, ülesande ja ülesande, madal juht delegeerib jagab ideid, inimkesksus- juht inimkesksus, otsustuse ja kaasab selgitab annab täpsed vastutuse otsustamisse juhised, kontrollib alluvatele täitmist Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine Kuna erinevad inimesed on erineva valmidusega ja sama inimene võib olla erinevate ülesannete puhul erineva valmidusega, peab juht olema paindlik. 24
Kõik see mida teadus teeb so. võimu väljendus. ,,Wille zur Macht" Isandate moraali hea ja halb vastandub kuid põlatakse arga, väetit Orjade moraal - head vastandakse kurjale. Orjad ei ela päris elu, nad reageerivad. See mida orjad peavad headuseks- see on jõuetus. Freud Psühhoanalüüs Teooria teadvustamatus/alateadvusest muutis meie arusaama, mida in. kohta oli varem öeldud. Ratsionalistlik humanism(inimtunnetus/inimkesksus). Ratsionalism (Rene Descartes) inimese teadvus enda kohta kõiges meie teadmistes meie maailma kohta tuleb kahelda. Kui kahtled kõiges, siis saad kindel olla selles, et Mina olen! Mõtlen järelikult olen. Cogito ergosum . Freud- me võime vaidlustada, kuna minapilt ei ole terviklik- teadlik paljudest mina tuuma asjadest ja in. tuum jääb in. kättesaamatuks. Teadvustamattus, kui kogemus jääb in kättesaamatuks. Teadvustamatus suunab meie tegusid.
loodusseaduste alusel. - Teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Geograafiliste tegurite mõju on tugevaim algelistele primitiivkultuuridele ja geograafiliste tegurite mõju väheneb moodsa kultuuri edenedes. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. 3. Antropotsentrism. - ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. - Antropotsentrismi võidukäik - arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist. 4. 20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja
A: „Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud. Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid. Tema jaoks üks mudel, mis oli samuti ratsionalistlik ja pragmaatiline - natsi- Saksamaa – ka tehniline. Teine, mida ta kummalisel kombel ei vastandanud natsi- Saksamaale oli kapitalistlik süsteem. Diktaatorlikud süsteemid valgustuse tulemus. Humanism ei ole inimsõbralikkus, inimkesksus. Kultuuritööstuslik tootmine. Kunstiteos oma mittelõpetatuses annab edasi looduse mittelõpetatust. Kaubavorm – sotsiaalsed suhted, mis on olnud osalised kunstiteose loomisel, peidetakse kaubavormi ära. Kaubana toimib kunst üldse teistmoodi. See on A. jaoks tähtis küsimus, puudutab taaskord autonoomiat. Kunstiteose autonoomia ei tähenda, et kunst oleks väljaspool sotsiaalsust, ka mitte seda, et kunstiteos oleks kuidagi ükskõikne ühiskonna suhtes. Küll on autonoomia
vastavalt 2015. ning 2021. a. Veemajanduskava projekt tuleb avalikustada konsultatsiooniks ning märkuste tegemiseks vähemalt aasta enne kavas käsitletava ajavahemiku algust. 4.Ökotsentrism ja tehnotsentrism, inimese ja looduse suhete tõlgendamine. Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest[1]. Looduskesksuse vastand on inimkesksus. Ökotsentrismiga kattub osaliselt mõiste "biotsentrism", nende eristus on kirjanduses sageli hägune. Mõned allikad väidavad, et ökotsentrism väärtustab nii elus- kui eluta süsteeme (ökosfääri), biotsentrism aga eelkõige elussüsteeme (biosfääri) Looduskesksuse rõhutamine on keskkonnapoliitilistes säästvat arengut põhjendavates aruteludes sageli edukas vahend, sest emotsionaalselt ja sümboli mõttes on "looduskesksus" mõjuv mõiste
· kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. Robbinsi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: · liikmete identsus aste, milleni liikmed samastuvad pigem tervikliku organisatsiooni kui töögrupiga; · rühma mõju: tööd organiseeritakse pigem rühma- kui indiviidikeskselt; · inimkesksus: juhtkonna otsused arvestavad nende mõju organisatsiooni liikmetele; · integreerumine ehk tervikuks ühinemine aste, milleni liikmed on julgustatud töötama koordineeritult või vastastikku sõltuvalt; · kontroll: reeglite, eeskirjade ja kontrolljuhiste arv, mida kasutatakse alluvate järelvalveks ja kontrolliks; 5
sihtasutus … • Igaüks kuulub X organisatsiooni, globaalne organisatsioonide võrgustik • Kas organisatsioon areneb? • Kas eesmärgini saab jõuda tulemuslikumalt, efektiivsemalt, väiksema aja ja energiakuluga? Kas tulemus võib olla parem või kehvem? Kas tulemuseni jõudmiseks vaja 10 või 100 inimest? Sellised küsimused – alles 20 saj esimesest poolest • Organisatsiooni hinnangu- ja arengudimensioonid: efektiivsus, ressursisäästlikkus, inimkesksus, tulemuse kvaliteet … • Organisatsiooni arendamise (vastuolulised) vaatepunktid: omaniku perspektiiv, juhi positsioon, töötaja vaatepunkt, ühiskonnaliikme arusaam … • Meie: kuidas mõeldakse organisatsiooni arengust, kaks vaatepunkti põhjalikumalt Ajalugu Esmane organisatsiooni arengukäsitlus = probleemilahendamine. Areng = murede järkjärguline ületamine. • Eneseparanduse kolm sammu: teadvustamine, muutus, juurdumine
kraapimisel seondub just ideoloogiaga. Parem- ja vasakpoolsus 1 n Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimuse alusel: n suhtumine avalikku omandisse n positiivne sotsiaalpoliitika n avalikud teenused vs madalad maksud n keskkond vs majanduskasv n (sõbralik suhtumine NSV Liitu) n Tähendus ennekõike kõnekeeles n Erinevatel aegadel erineva sisuga n Erinevates riikides erineva sisuga n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi
2. Mis on instrumentaalne väärtus? Instrumentaalne väärtus on kasutusväärtus (tooted, teenused, informatsioon, hingelis- psühholoogiline), seondub materiaalsete kasudega, mida inimene loodusest saab sellesse sekkudes või seda tarbides. 3. Mis on iseväärtus? Iseväärtus on iga liigi sisemine väärtus, sellel ei ole mingit seost inimeste vajadustega. 4. Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. - Inimkesksus; loodus ressursside allikas; juurdunud usundites; rõhutab looduse instrumentaalset väärtust. - Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filosoofia traditsioonist - Jumal lõi inimese – muu vaid inimese tarbeks - Suuresti läänelik mõttetraditsioon annab inimesele domineerimise õiguse maailma üle - Juured suuresti valgustusajas ja reduktsionistlikus teaduspildis Võrdlus: 5. Kirjelda biotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Väärtus vaid organismidel.
vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal loodi 1906. aastal tööerakond (leiboristid), kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia seisukohad olid järgmised: 1) isik peab olema vaba ning üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega; 2) ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ha humanism ehk inimkesksus; 3) mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ning ühiskond vajab pidevalt reforme sõltuvalt teaduse arengust; 4) majanduses pooldatakse vaba ettevõtlust, riik võib ettevõtjate tegevusse sekkuda väga tagasihoidlikult; 5) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimese edukus ühiskonnas temast endast; ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega
Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi
Üksikisik perekond sotsiaalne rühm, hõim, sugulased rass, rahvus, usulahk kõik inimesed kõik loomad kõik elusolendid ökosüsteemid ja Maa. 2) Mis vahe on tugeval ja nõrgal antropotsentrismil? Tuge antropotsentrism väidab, et väärtus sõltub täielikult väärtustajatest e inimesest (väärtused on antropogeensed). Nõrk antropotsentrism väidab, et inimene on ainsana võimeline ära tundma väärtused. Selle üle arutletakse detailselt. Üks argument inimkesksus on paratamatu kuna pingutustest hoolimata pole me inimtena võimelised maailma vaatamata muult positsioonilt kui inimese omalt. Me ei saa astuda inimene nahast kultuurikogemustelt väljapoole. 3) Milline võiks olla täiesti antropotsentristlik looduskaitse? Aga täiesti ökotsentristlik ? Mille poolest need erineksid? Antropotsentristlik looduskaitse: 1) Kui sa tunned tänu looduskaitsele end paremini. Sa tunned, et looduskaitse tekitab sinus heaolu
28 lg. 1 tervise kaitse 32 omandiõigus 33 kodu puutumatus Keskkonnaga seotud erahuvide kaitsmiseks ei piisa klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ja poliitiliste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste) ärakasutamisest. Need pakuvad küll teatud võimalusi, kuid on piiratud, sest: enamasti antakse kaitset vaid juba toimunud rikkumiste korral klassikaliste inimõiguste inimkesksus jätab välja suure osa keskkonna kaudsetel väärtustel põhinevast keskkonnakaitsest Århusi konventsioon (1998) - sätestab keskkonnaalased menetluslikud õigused Konventsioonil kolm sammast: * Õigus teabele. · Avaliku võimu organitele pannakse kohustus vastata keskkonnateabe taotlustele. · Avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende
Ideoloogia, programm ja strateegia Ideoloogia ja retoorika Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia 48. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 49. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Tähendus ennekõike kõnekeeles, erinevatel aegadel erineva sisuga, erinevates riikides erineva sisuga, ahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik, kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis. 50. Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism (muutused paremusele on võimalikud) Kirikuvastasus (antiklerikalism) Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). 4. Poliitilised ideoloogiad. Lk.49 Tuntumad ideoloogiad: o Liberalism - kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega; Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus; Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskonda on vaja pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule; Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega.
kusjuures mingit murrangut sellega koos ei tekkinud. marksismi võib käsitleda kui teatavat optimismi. praeguseks on kapitalis, täiesti valdav. kapitalismil ei paista olevat mingit alternatiivi : me elame alternatiivideta maailmas ja kunagi ilmselt irvitatakse meie sajandi(te) sellise kindlameelse usu üle. lihtsam on kujutada ette maailmalõppu kui kapitalismi lõppu. vene ja saksa reziimid on ratsionalislikud humanistlikud reziimid. humanism ei ole inimsõbralikkus, see on inimkesksus. mõlemad püüdsid luua paradiisi maa peal, ja jumal oli välja visatud. nagu münchausen, kes tirib ennast juukseidpidi soost välja. mõlema idee on seotud valgustusideedega. muidugi ei läinud adorno tagasi religiooni juurde. tema väide oli, et eriline roll saab olema just kunstil, just sealtkaudu saab maailmas midagi muuta. kapitalismi ja kultuuri vastandus. kultuur on absoluutse autonoomsuse vald. kultuuril on oma eriline autentsus. kunstiteose erilisus on
Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi
Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega
Konservatiivid hakkasid ka vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega
pehmemaks. Inglismaal 1906. a loodi tööerakond (liberistid), mille käigus liberaalid kaotasid oma mõju. Tuntumad ideoloogiad: 12 Liberalism: Kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia põhitõed on: 1) isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism e inimkesksus 3) mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule 4) majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigipoolne sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik 5) sotsiaalpoliitikas lähtuvad nad põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp. Järelikult inimeste edukus ühiskonnas sõltub inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi poolt osutatav
Kórgemad riigiametnikud on üle koormatud üksikasjadega ning neil on vähe aega sisuliste probleemidega tegelemiseks. See tingis poliitiliste ja täidesaatvate ametikohtade lahususe, otsustusóiguse andmise täitevtasandile. Tulemuseks oli sel reformil seni ebaedu (poliitilise opositsiooni tóttu) - parlamendisaadikud vóivad kaotada osa vóimalusi valijate teenindamiseks. Suurbritannias on Iirimaaga vórreldes palju sarnaseid jooni (inimkesksus; kui keegi kandideerib valitavale kohale, peab riigiteenistusest palgata puhkust vótma. Politiseerumise aste riigiteenistuses on madal jne). Prantsusmaal on maad vótnud avalik arutelu üldistusena teemal - riigi politiseerumine vói poliitika bürokratiseerumine. Póhjamaade riigiteenistust iseloomustab traditsiooniliselt poliitiline neutraalsus. Riigiteenistuse ning halduse iseloomulikke jooni Kesk- ja Ida- Euroopa totalitaarreziimiga riikides
annaabi.ee 
