Saare lugu on klassika tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas rannikule suuri puukujusid; seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni.
ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest." Üliinimene · https://www.youtube.com/watch?v=bxiKqA-u8y4 Nietzsche tunnetusteooria · Selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. Aitäh kuulamast!
kolmeks. Esiteks sellised, millest võib leida hulgaliselt valesid fakte ja mis ehitatakse üles väljamõeldistele. Teiseks, mis ajavad taga kõmu, klatsi ja sensatsiooni. Kolmandaks aga väljaanded, mis kajastavad Euroopa ühiskonnas traditsiooniliselt madalamaks peetud teemasid nagu kodu, pere, eraelu, meelelahutus jne. Viimaste puhul ei loe isegi kui hästi või halvasti lehes need teemad on käsitletud. Tänu faktile, et tabloidlehed on inimkesksed, panustavad nad suures osas lugeja tunnetele ja üritavad olla neile lähedased. Seevastu valge ajakirjandus on institutsiooni keskne ja üritab edastada infot kõrgemalt positsioonilt madalamale. Kui kvaliteetajalehes kajastatavad sündmused on värsked ja laialdase mõjuga, siis tabloidleht peegeldab tarbijale emotsionaalselt lähedasi juhtumisi ja konflikte. Autorid panevad artikli puhul rõhku tunnete tekitamisele, et haarata lugeja kaasa. Setõttu esineb väga palju subjektiivsust
Tunneturteooria Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia. org/wiki/Friedrich_Nietzsche#Tsitaate 2. http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm 3. http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche 4. http://kreutzwald.kirmus. ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=236&table=Persons
16.2. Nietzsche tunnetusteooria · Objektivismi kritiseerimiseks on õpetlasel tunnetusteoreetilisi põhjusi. Selle taustaks on tema vaatepunkti-õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. 18 · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. · Nietzsche tahab näidata, et miski muu peale tõlgendatud "näiva" maailma pole huvipakkuv, samuti mitte siis Kanti asjad iseeneses maailm; kuna me ei saa seda kunagi kätte ilma tõlgenduseta, siis miks üldse sellest hoolida, küsib Nietzsche. 19 · Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult absoluutsed määrangud, mida
anekdootlikeni. - Näidata inimeste emotsioone. - Anda aega lugejale hinge tõmmata. - Pole hea kasutada arve. - Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada. Pehme uudise kirjutamise erivõtted Pehmete uudiste kirjutamisel on enam vabadust kui kõvade uudiste puhul. Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus Kasutatakse sissejuhatust, kus huvilugu tõstab huvi materjali vastu ja tuumlõik annab tuuminfo.
Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Tõsiasjad luuakse. Pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti paksult ülevõõbatu. Mil määral on Nietzsche relativist? Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud, kõik ,,asjad iseneneses" ja ,,väärtused iseeneses". On vaid
kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente eelkõige 1 http://www.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm 2 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi, meditsiini- ja hügieenialaseid
(räigeld sekkutakse inimese eraellu) Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi Jälitatakse neid Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobejektiivne Ei tohi relvi omada Majanduses ei tohi eraalgatust olla Üheparteisüsteem Demokraatlik riik Riigi jaotuvad põhimõtteliselt: Diktaatorlikud riigi: Autoritaarsed Totalitaarsed, ehk riigikesksed Riik ->Ühiskond -> inimene Inimõigustega ei arvestata. Põhiseaduslikud riigid: Parlamentaalsed Presindentaalsed Inimkesksed riigid, Inimene -> Ühiskond -> Riik Suhte inimene -> Riik põhilised konstitueeritud vormid on: Kodakondsus Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist. Valmisõiguse kaudu (parlament, riigipea valik, kohaliku omavalitsuse esinduskogu Rahvahääletus ja küsitlus ja rahva algatus.
taha kõndida; Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus pole; Mis sest kasu, kui lehm palju piima annab, aga jalaga ümber lööb; Kui kaua koera kaelas vorst seisab; Mispärast siis sepp käed tulle pistab, kui pihid ees on; Palju patuselle tarvis on, pista sõrmega silma -- süda täis; Või taud tühjast toast midagi võtab; Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma; Kus koeral kodu või hundil öömaja Vanasõnade sisust ja maailmavaatest Vanasõnad on niisiis väga inimkesksed ja see väljendub koguni nende vormi- ja kujundiplaanis. Vanasõnazanr jaguneb samuti tsentriks ja perifeeriaks ning uurijad pole üksmeelel selles, millised perifeersed alad peaks arvatama vanasõnade hulka, millised aga mitte. Kõige kesksemad on vanasõnades kaks laia sisuala: 1) üldised teotsemisstrateegiad: ütlused tööst ja hüvitusest, virkusest ja laiskusest, varude kogumisest ja kulutamisest, targu ja rumalasti talitamisest, aja õigest kasutamisest;
peaaegu midagi ei tea. See on tavaline kirjalikus suhtluses. Aga ka suulises suhtluses võin nt kuulata X riigi raadiost kellegi juttu. Rääkija ei tea midagi minust ja mina ei tea ka temast peaaegu mitte midagi. Siit näeme, et üheks anonüümsust muutvaks teljeks on suhtluse avalikkus ja argisus. Argisuhtluses teame oma partnerite kohta kordi enam. 7 On kerge näha, et situatiivsed tegurid pole ainsad keelevälised suulise keelekasutuse mõjutajad. Ka inimkesksed sotsiaalsed tegurid mõjutavad meie keelelisi valikuid. Igal inimesel on olemas mingi murdetaust, ka siis, kui ta ise seda ei tea. Selle kaudu tulevad ühiskeelde mingil kombel sisse murdejooned. Nt lõunaeestlane palataliseerib palju enam kui põhjaeestlane, kasutab tugevat s-lõppu (metsass) jms. Teisalt mõjutab inimese keelelisi valikuid tema haridus. Uurimine on näidanud, et haritumad inimesed kasutavad vähem kirjakeelest erinevaid jooni. Jne
kohta, samuti inimese enda ja koduloomade keha, selle osade ja füsioloogia kohta. Inimese sotsiaalset, kultuurilist ja religioosset elu puudutavad objektid (ühiskondlike klasside esindajad, inimsuhtlemise seigad, lugemine ja kirjutamine ning kool, kirik, usk ja piibliõpetus) pole mõistatustes olematud, kuid nad on äärmiselt tagaplaanil. Seega tuleb välja, et ka mõistatused on küll vanasõnadest erineval viisil, kuid siiski väga ja väga inimkesksed. 6 Kujunditest Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas
senist kasutamist või muudet senine kasutamine võimatuks. V Kkkaitse valdkonnad Biol mitmekesisuse kaitse Ajalooliselt vanim, aga uuesti tähelepanu keskmes. Algselt kaitsti üksikuid liike nende küttimise keelamise või reguleerimise kaudu > seejärel elupaikade kaitse ja kaitsealade moodustsamine > hetkel biol mitmekesisuse kaitse kõikjal. Miks kaitsta? muud kkkaitse valdkonnad rohkem inimkesksed, lihtsam põhjendada: 1) loodusteaduslikud argumendid (biosfäär kui tervik, evolutsiooni alus) 2) eetilised argumendid 3) heaolu argumendid 4) maj argumendid (peidetud väärtus) (loodusvarad, ökoturism, puhas vesi). Õiguslikult kõige keerukam, kuna on seotud otseselt kinnisomandi kitsendamisega (riigile ostmine või riigi omandisse jätmine). Biol mitmekesisus nõuab rahvah koostööd. Ramsari 1971. a. konv rahvah märgaladest, eriti
kirjaoskuse levimine ja urbaniseerumine, industrialiseerumine ja ühiskonna demokratiseerumine - uusi vajadusi. Inglismaale oli iseloomulik, et 1855-61 eemaldati ajakirjanduse pealt võetavad maksud ja see tõi kaasa hinnalanguse ning tiraazide suurenemise. Majanduslik konkurents sundis arendama nii toote sisu kui ka tootmisprotsessi korrastama. Taotletava kasumi liik muutus poliitiliselt kasumilt majanduslikuks. Sisu hakkasid rohkem kujundama kohalikud uudised ja inimkesksed sündmused. Tehnoloogilised võimalused lubasid avaldada rohkem ja erinevaid lugusid. Tekkis täishõiveline ajakirjanik, kes elatus ajalehtedesse kirjutamisest. Ajakirjanik muutus poliitikust professionaaliks, toimetused kasvasid, tekkisid reporterid. Euroopa esimesed elukutselised ajakirjanikud ilmusid 1830. aastate Inglismaal, kui Times'is võeti tööle täiskohaline palgaline toimetaja ning kohtu- ja politseiuudiste kirjutaja. Eesti eripära
annaabi.ee 
