Renessanss versus 21.sajand Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ning tähistab tagasipöördumist, sest 16.sajandil pöörduti Itaalias tagasi Vana-Kreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Renessanssiajastu ajavahemikuks on 14.-16.sajand. Renessanssi olulisimad jooned on teaduse areng, kiriku tähtsuse vähenemine, eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu
Teadus ei püüa probleemile lahendust leida praktilise eluga seotud keskkonnas, vaid vajalik info sünteesitakse hermeetilistes laboratooriumides ja tulemused viiakse praktilisse ellu. Aga praktiline elu on vahepeal muutunud ega ole samasugune nagu laboratooriumitingimused. Me ei saa tõest pilti, tõde võib olla ainult see, mida loodus meile ise näitab ja teada annab, ilma et me oma tehnikaga ( ja laboratooriumidega ) teda selleks sunnime ( Varto 1991). Inimkeskse mõtlemise juurde kuulub arusaam, et looduse ja loomade kohtlemist reguleerivad ainult inimeste omavahelised suhted. Loomi ja loodust ei kohelda hästi või halvasti mitte nende enda, vaid inimese pärast. Looduse hävitamisega või loomade halva kohtlemisega seotud eetilised küsimused ohustavad kas teiste inimeste omandit või puudutavad julmuse arenemist inimeste vahel (Passmore 1980:210). Inimkeskse suhtumise aluseks on religioosse taustaga kaitsetraditsioon, kus inimest nähakse
ei pea toimetuleku pärast muretsema) · Eesti olgu õnnelik maa · usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks. Kõik muu - jõukus, võrdsus, parem valitsemine - on vahendid eesmärgi saavutamiseks · rahvas maailma kõige õnnelikumaks · alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit · ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ük ideid Programm: · peaeesmärk tagada rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng · seisab inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest · igal inimesel kindel töö, palk, kodu · eesti peab olema tark, avatud ja salliv · seisab eesti pikaajaliste eesmärkide eest kindel programm järgm. 4 a.: · kindel sündimuse kasv · kindel tulevik noortele · kindel toimetulek peredele · EV kindel areng 3x kiirem majanduskasv
eesmärgini jõudmiseks läheb mitu inimpõlve, kuid eesmärk viib sihile, kuigi õnn on igale inimesele erinev. See väljendub eelkõige eneseteostuses, lähisuhetes ja turvalisuses. Valitsus ei saa teha inimesi õnnelikuks, kuid ta saab luua keskkonna, mis toetab inimeste võimalusi õnneni jõuda. · IRL on Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit. · IRL ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid Millisena näevad Eesti ühiskonda? Tahavad ehitada üles riiki, mis: · Usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema. · Tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonna viljasalves. · Kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke. · Hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt. Nad tegutsevad esmajärjekorras selle nimel, et :
Nende visioon on, et 2030. aasta Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi. ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT IRL on parempoolne.Erakond ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid ja jagavad erakonna programmilisi seisukohti, mis on : Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamine õigusliku järjepidevuse alusel, vabadusaatel põhineva, traditsioone austava, isetoimiva ühiskonna ülesehitamine ja kindlustamine, üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu, vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja
iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina Märk on uudselt visualiseeritud ühe katkematu joonena, et sümboliseerida IRL erakonna rahvuslik- konservatiivse missiooni aegumatust Maailmavaade ja poliitikad IRL on Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit. IRL ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid. Usutakse, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks. Kõik muu - jõukus, võrdsus, parem valitsemine - on vahendid eesmärgi saavutamiseks. Erakonna liikmed Esimees- Mart Laar Haridus-ja teadusminister- Tõnis Lukas Kaitseminister- Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir-Valdor Seeder Regionaalminister- Siim Kiisler Jne, jne... Millise riigi eest seisame?
8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud
,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras in. Ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi
saab samastuda, kuid mis on samal ajal tüüpiline. Teises tähenduses märgib see konkreetsete inimeste konkreetset elu (nende edu, õnne, õnnetusi), mille eesmärk on emotsioonide näitamine ja esilekutsumine lugejas. - Emotsionaalsus – Esiteks on võimalik tuua uudisesse nii tegelaste kui ajakirjanike enda arvamus, suhted. Teiseks on vaja äratada tundeid lugejas. Tunnete äratamine on põhiline, mida uudis vajab. Inimkesksuse ja emotsionaalsuse saavutamine Teemavalik. Teemad, mis annavad inimkeskse uudise, peavad sisaldama prominenti, konfliki, emotsioone, ebatavalist ja mõjutama lugeja igapäeva elu. Et äratada emotsioone, siis kasutada neid: ootamatused, saladuslikkus; väikesed lapsed ja väikesed loomad hädas; meile oluliste inimeste õnnehetked; samastumisvõimalus tegelastega, kes teevad midagi, mida me ise tahaks, aga ei julge või ei saa; õnnetused, mis võivad juhtuda meie endiga; huumor, nali. Info serveerimine. Autor peab olema jutustaja.
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
Teisalt on neil raskusi määratud ravijuhistest kinnipidamisega - nad unustavad, ajavad annused segi, käituvad ravi tõrjuvalt. Dementsusega isikud on tervishoiusüsteemis teataval määral tõrjutud seisundis probleeme on uuringutele või haiglaravile pääsemisega, personal on saanud üsna kasinalt koolitust tööks dementsusega inimestega ning keskkond pole kohandatud dementsusega inimese vajadustele. (Linnamägi jt 2008: 25). Viimasel paaril aastakümnel on inimkeskse lähenemise pooldajad dementsusravi valdkonnas järjekindlalt väitnud, et mõningaid dementsusega kaasnevaid negatiivseid nähte on toetavas sotsiaalses keskkonnas võimalik leevendada. Tõenduspõhine lähenemine nagu dementsusravi kaardistamine, elulugude kuulamine on lükanud ümber levinud, kuid alusetu ja nihilistliku arusaama, et mõtestatud keskustelu dementsete inimestega on võimatu. Eelpool nimetatud suhtumine on potentsiaalselt tulutoov mitmel põhjusel. Selline
vastutustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama resursse ka tulevastele põlvedele. Presevatsionism toob lisaks eelnevale sisse ka looduse vaimse ja kultuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma nišš. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise niši täitmist – taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid
(Griseldale) kõik ausalt ära ja näitab talle ta lapsi, kes juba suureks on kasvanud. Ta armastab ja austab oma naist rohkem kui kunagi enne ning laseb teda austada kui markiisi. Lõppsõna: Autor ei arva, et on liiga vabalt talitanud või et novellid oleksid liiga lõbusad või pikad. Ta on kirjutanud selle teose, et pakkuda ajaviidet. Seega see, kes seda raamatut loeb, peab olema aega. Autor kirjutas vaid sellest, mis räägitud. Autor tänab. Jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. Väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. päritolu ja suursugusus ei tee rikkaks, vaid isiklikud omadused. 17.-18. sajand: J.W.Goethe, Noore Wertheri kannatused
inimkapitali ja looduskapitali — poolt loodud rikkus ajas ei vähene.Viimastel aegadel ongi jätkusuutliku arengu käsitlustele lisandunud sotsiaalne mõõde, milles seatakse kesksele kohale indiviid, märkides, et igal inimesel on õigus tervislikule ja täisväärtuslikule elule. Tänaseks on jätkusuutliku arengu määratlemiseks antud väidetavalt üle saja erineva definitsiooni, kuhu kuuluvad muuhulgas ka nn inimkeskse ja tasakaalukeskse jätkusuutliku arengu määratlused. Inimkeskne jätkusuutliku arengu määratlus: jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas ökosüsteemide 4 taluvusvõimega, taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele.
8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud
maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid
Maa võimalused on piiratud Probleemide lahendus on peamiselt tehnoloogilises Mõõdukas tehnoloogia, teadus ei ole domineeriv progressis Kokkuhoid ja taaskasutus Tarbijalikkus Väikesed kogukonnad, bioregionalism Rahvusriik, tsentraliseeritud ühiskond Inimkeskse (IÖ )ja SÖ erinevus ilmneb ka kui võrrelda nende poolt pakutavaid lahendusi keskkonnaprobleemidele. IÖ üritab keskkonna saastatust hajutada, kuid mitte peatada, mida üritab SÖ. IÖ-s on arvamus, et kui loodusvarasid hakkab nappima tõstetakse selle hinda v tehnoloogia abiga leitakse sellele asendus v leiutatakse uus tehnoloogia. SÖ arvab, et ühtegi loodusobjekti ei saa käsitleda üksnes ressursina.
Loomakaitse: milline surm?- on probleem- kuidas ta on surnatud, kuidas on tema kasutatud. Vastuolud looduskaitse eetika ja loomõigusluse vahel. Loomakaitsele oluline osa looduskaitse bioloogias. 40 41 Kirjelda ökotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma nish. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn. inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ta siiski täiel määral inimesepoolse ökoloogilise nishi täitmist - taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Iseväärtus on liikidel, ökosüsteemidel, biosfääril, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on lihtliige, kodanik. Biotsentrism ja ökotsentrism- kogu loodusrikkuses on iseväärtus 0 ·Väärtus elurikkuses sõtlumata selle utilitaarsest väärtusest 1 ·Oluliselt kohal liikide õigused ja isendite aistingud
a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria "sügav ökoloogia deep ecology" a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega 79 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria "sisemise väärtuse teooria
a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sügav ökoloogia – deep ecology” a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega 79 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sisemise väärtuse teooria –
peaks säilitama ressursse ka tulevastele põlvedele. Preservatsionism toob lisaks eelnevale (konservatsionism) sisse ka looduse vaimse ja kultuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on selles oma niss. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise nisi täitmist taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele
Konservatsionism rõhutab eelkõige vastutustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ka tulevastele põlvedele. Preservatsionism toob lisaks eelnevale (konservatsionism) sisse ka looduse vaimse ja kul-tuurilise väärtuse inimese jaoks. Ökotsentrism vaatleb inimest kui tervikliku ökosüsteemi ühte loomulikku osa, kellel on sel-les oma nišš. Inimene ei ole tähtsam ega vähemtähtsam kui ülejäänud loodus. Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise niši täitmist – taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavaja-dusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele (orjad, naised, mustanahalised jne) ning peab õigeks
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi
64 Karjäärinõustamine “Solvatud isiku kuulamine” Meile ei meeldi, kui meie lemmikideedele, eelarvamustele ja vaadetele liiga suuri väljakutseid esitatakse. Kui teine inimene ütleb midagi sellist, mis läheb liiga suurde vastuollu sellega, millesse me usume või mida me hindame, lakkame me alateadlikult kuulamast, asume kaitse- positsioonile ning ehk hakkame ka kavandama vasturünnakut. “Teemakeskne kuulamine inimkeskse kuulamise asemel” Vahel me keskendume teemale, mitte inimesele, kes räägib. Teatud sündmuse detailid ja fak- tid muutuvad meile tähtsamaks kui need avaldused, mida inimene teeb enda kohta. “Faktide kuulamine” Kui me kuulame, püüame me sageli meelde jätta fakte ning kordame neid uuesti ja uuesti üle, et nad mälus kinnistuksid. Samal ajal, kui meie seda teeme, on teine inimene juba jõudnud
esimeses. Hirmutab see seisukoht peamiselt vastutuse tõttu, mille sellest lähtumine paneb igale suhtlejale isiklikult. Kui tähendused on minu, mitte sõnade omadused, siis pean ise võtma vastutuse oma tõlgenduste eest, mitte ei saa viidata mingile väidetavalt objektiivsele tõele. Vastutus on aga teadagi ebamugav. Positiivne on sealjuures, et ka mu vaidluspartnerid peavad siis tunnistama oma seisukohtade subjektiivsust ja vaidlus on selle võrra ausam. Inimkeskse lähenemise korral tuleb kõigis vähegi olulistes aruteludes väited stiilis „see tähendab” ümber sõnastada kui „see tähendab minu arvates” ja samamoodi ka kõigi muude keelealaste väidete kohta. Teine hirmutav koht on ilmajäämine suhtluse toimimise näilisest garantiist. Fikseeritud koodi korral on lihtne: kui panen midagi näiteks lepingusse või seadusesse kirja, siis on see seal kirjas ja kõik lugejad saavad garanteeritult täpselt nii aru, nagu ma mõtlesin
Siinjuures on oluline rõhutada, et kuigi inimene on juhtimisprotsessi subjekt, esinevad inimesed alati ka juhtimisobjekti rollis, kuivõrd just nende poolt ja nende kaudu luuakse ettevõttes tulemused ja täidetakse püstitatud eesmärgid. Selles mõttes tähendabki juhtimine alati ennekõike üksteisega mingil viisil seotud inimeste juhtimist 29. Samas kontekstis võib rääkida ka enese kui juhi (vähem enese kui alluva või töötaja) juhtimisest. Inimkeskse juhtimise juures on kõigi ülesande täitmisse kaasatute tegevus ja käitumine suunatud püstitatud või kokkulepitud eesmärgi täitmisele, kusjuures tähtsat rolli mängivad ka töötajad. 3. Enesejuhtimine või ajajuhtimine endale korralduse andmine, oma aja planeerimine ja ajaga toimetulek. Siinkohal on kõigepealt oluline täpsustada, et enese- ja ajajuhtimine ei ole sünonüümid.
annaabi.ee 
